Päevakorra profiil: Mart Helme
Arupärimine "Slava Ukraini" rahade väärkasutuse ning sellega seotud uurimise kohta (nr 578)
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on suunatud õigusemõistmise ebavõrdsusele ja poliitilisele sekkumisele uurimisprotsessides, eriti "Slava Ukraini" rahade juhtumi kontekstis. Kõneleja vastandub tugevalt valitsuse tegevusetusele ja nõuab, et Siseministeerium hoiaks end kursis politsei uurimise edenemisega. Käsitlus on tugevalt tulemuspõhine, kritiseerides ametnike suutmatust tööd teha ja kahtlustades koalitsiooni huvi oma ametis püsimise järele. Tugev vastuseis on suunatud ebaõiglasele kohtlemisele võrreldes varasemate kõrge profiiliga juhtumitega (Kaldalu, Teder, Kracht).
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust kriminaalmenetluste ja ministrite järelevalve osas, viidates varasematele suurjuhtumitele (Danske Bank, Lihula tulistamine) ning teades, kuidas minister peaks uurimisorganitega suhtlema (protsessi, mitte detailide osas). Mainitakse ka konkreetseid isikuid uurimisasutuste kontekstis (Parmas) ning teatakse uurimise staadiume (konfiskeerimine, ülekuulamine).
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on võitlev, süüdistav ja kahtlustav, kasutades retoorilisi küsimusi, et rõhutada ebaõiglust ja veidraid olukordi ("Kas see ei olegi teie meelest veider?"). Apellatsioonid on peamiselt emotsionaalsed ja väärtuspõhised, keskendudes topeltstandarditele õigusemõistmises. Kasutatakse konkreetseid näiteid varasematest juhtumitest (helikopter õhku, saunauksed purustati, kuuks ajaks trellide taha) kontrastina praegusele tegevusetusele.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne parlamendi arupärimise protsessis, osaledes nii sisulises debatis kui ka protseduuriliste küsimuste lahendamisel. Ta rõhutab, et tegemist on tavapärase tööprotsessiga, mitte obstruktsiooniga. Viidatakse varasemale tegevusele ministrina, et rõhutada oma kogemust uurimisorganitega suhtlemisel (Danske Bank, Lihula tulistamine).
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsev koalitsioon ja Siseministeerium, keda süüdistatakse töövõimetuses ja poliitilistel põhjustel uurimise pidurdamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii protseduurilistele ebaõnnestumistele kui ka poliitilisele motivatsioonile, vihjates ebaausale kohtlemisele. Kõneleja süüdistab koalitsiooni selles, et nende peamine huvi on ametis püsimine, mitte õiguse tagamine.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ebapiisavad andmed.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikel küsimustel, käsitledes Eesti kõrgetasemelisi kriminaalasju ja riiklike uurimisorganite tööd. Mainitud on Lihula tulistamise juhtum ja Danske Banki juhtum, kuid need teenivad näitena riikliku järelevalve vajaduse kohta.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ebapiisavad andmed.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on õigusemõistmise võrdsus ja politsei uurimispädevuse rakendamine, kritiseerides topeltstandardeid kõrge profiiliga isikute kohtlemisel. Kõneleja rõhutab, et uurimisorganite tegevus peab olema proportsionaalne ja õiglane, tuues esile ebaõigluse Kaldalu ja Teder/Krachti juhtumite näol.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on protseduuriline, rõhutades vajadust käsitleda protseduurilisi küsimusi Riigikogus koheselt, mitte ootama debati lõppu. Sisuliselt nõutakse Siseministeeriumilt paremat järelevalvet politsei uurimiste üle, et tagada protsessi edenemine.
4 Analüüsitud kõnesid