Päevakorra profiil: Mart Helme
Arupärimine siseturvalisuse tagamise võimekuse kohta uues olukorras, kus kontrollimatu immigratsioon on muutnud eesti inimesed murelikuks oma vara ja oma elu pärast (nr 536)
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugeval vastuseisul massiimmigratsioonile, mida käsitletakse eelkõige eksistentsiaalse riikliku julgeoleku ohuna, viidates GRU ja FSB sissetungile ning põhiseadusliku korra kukutamise ohule. Samuti kritiseeritakse teravalt politseinike arvu langust ja ebaühtlast palgasüsteemi pärast kõneleja valitsusest lahkumist. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised ja keskenduvad valitsuse tegevuse ebaadekvaatsusele.
8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riigi julgeoleku ja eriteenistuste tööpõhimõtete osas, kirjeldades GRU ja FSB värbamismeetodeid (nõrkuste leidmine ja "konksu sappa löömine") ning luurajate eristamatust tavainimeste hulgast. Ta kasutab ajaloolisi võrdlusi Nõukogude perioodi massiimmigratsiooniga ja viitab politseinike arvu graafikutele, rõhutades kuritegevuse kasvu viiteaega.
8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on äärmiselt võitluslik, tungiv ja emotsionaalselt laetud, kasutades tugevaid apelle hirmu ja ohu rõhutamiseks, näiteks viiteid "löögirühmadele" ja "kõri mahavõtmisele". Kasutatakse ajaloolisi paralleele (Nõukogude periood, laulev revolutsioon) ja kolokviaalseid väljendeid ("mis ripakil, see ära," "lippadi-loppadi"). Valitsust süüdistatakse vastutustundetus ja sinisilmsuses, opereerides "roosade unelmatega".
8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb Riigikogu arupärimisel siseturvalisuse teemal, mis annab võimaluse esitada teravaid küsimusi ja kritiseerida valitsuse tegevust. Ta viitab oma varasemale tegevusele Siseministrina ja analüüsib meedias avaldatud andmeid, nagu Eesti Ekspressis ilmunud graafik politseinike arvu kohta.
8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsus tervikuna, minister ja peaminister Kaja Kallas, keda süüdistatakse massiimmigratsiooni ohu alahindamises ja naiivsuses. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilisele ebakompetentsusele (suutmatus kontrollida piiri) kui ka julgeolekuohtude eiramisele. Kompromissivalmidust ei ilmne, pigem süüdistatakse valitsust riigi ohtu seadmises.
8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Puudub igasugune viide koostööle, kompromissivalmidusele või erakondadeülesele tegevusele; kõne on suunatud valitsuse ja ministri teravale ründamisele ja nende tegevuse ebaefektiivsuse rõhutamisele.
8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul julgeolekul ja rahvusvahelistel ohtudel, eriti Venemaa luuretegevusel ja Ukraina sõja potentsiaalsetel tagajärgedel. Eesti siseselt mainitakse erinevaid piirkondi (Pärnu, Võru, Assamalla, Saaremaa) vaid näidetena, kuhu immigrandid või agendid võivad levida.
8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad avaliku sektori palgapoliitikale ja tööjõu küsimustele, kritiseerides politseinike palgasüsteemi ebaühtlust ("lippadi-loppadi") ja eripensionide kaotamist. Mainitakse, et kõneleja valitsuses olles oli laual kava Siseministeeriumi palgapoliitika ühtlustamiseks, mis hiljem kõrvaldati.
8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on massiimmigratsioon, mida käsitletakse kui otsest ohtu nii varale (kuritegevuse kasv, "mis ripakil, see ära" mentaliteet) kui ka riigi julgeolekule. Rõhutatakse tugevalt vajadust tagada turvalisus, viidates, et isegi ajutise kaitse saajate hulgas on kurjade kavatsustega isikuid.
8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud valitsuse tegevusetuse kritiseerimisele julgeolekuohtude ja kuritegevuse ennetamisel. Kõneleja viitab oma varasemale tegevusele, kus politseinike arv kasvas, ning mainib, et tema laual oli Siseministeeriumi palgapoliitika ühtlustamise kava, mis pärast valitsusest lahkumist prügikasti lendas.
8 Analüüsitud kõnesid