Päevakorra profiil: Mart Helme

Arupärimine sõjaaja kaitseväe kaudtulevõimekuse kasvatamise kohta (nr 72)

2024-01-15

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on äärmiselt tugevalt suunatud riigikaitse ja sõjalise valmisoleku puudujääkidele, rõhutades konflikti puhkemise peatset ohtu. Kõneleja vastustab valitsuse praegust kaitsepoliitikat, pidades seda ebapiisavaks ja liigselt statistikal põhinevaks, nõudes kohest võimekuse kasvatamist (nt miiniväljade loomise lubamine, õhutõrje). Poliitika on tugevalt raamitud eksistentsiaalse julgeolekukriisi ja valitsuse tegevuse ebaefektiivsuse kaudu.

7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja näitab sügavat teadmist riigikaitse ja sõjalise strateegia alal, käsitledes spetsiifilist relvastust (HIMARS, K9) ja võimekusi (õhutõrje, droonitõrje, miiniväljad). Ta kasutab Ukraina sõja näiteid laskemoona kulu ja miiniväljade efektiivsuse kohta, et toetada oma argumente, ning viitab ajaloolistele sõjalistele võimekustele (Teine maailmasõda).

7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnestiil on äärmiselt võitlev, dramaatiline ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle (purustatud kodud, surm) ja hüüatusi ("uh-uh-huu"). Kõneleja eelistab andmete ja statistika asemel rõhutada sõja jõhkrat reaalsust, süüdistades vastast ulmemaailmas elamises ja tegeleb otseste isiklike rünnakutega. Ta kasutab sageli retoorilisi küsimusi ja viitab välismaistele allikatele (Bild, Bundeswehr) ohu rõhutamiseks.

7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster näitab aktiivset osalemist parlamendi kontrollimehhanismides (arupärimine peaministrile). Kõneleja rütm on intensiivne ja keskendub antud istungil täielikult riigikaitse teemadele, kasutades aega maksimaalselt, isegi rikkudes protseduurireegleid.

7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Kaja Kallas ja Reformierakond, keda kritiseeritakse nii praeguste poliitiliste otsuste (valmisoleku puudumine, Ottawa konventsioonist keeldumine) kui ka ajalooliste vigade (sõjaväeluure kaotamine) eest. Rünnakud on intensiivsed ja süüdistavad valitsust süstemaatilises tegevuses, mis viib Eesti sõjatandriks muutumiseni ja potentsiaalse territoriaalse kaotuseni.

7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on puhtalt vastanduv ja konfronteeriv; puuduvad märgid kompromissivalmidusest või koostöö otsimisest valitsuskoalitsiooniga. Samuti kritiseeritakse varasemaid koalitsioonipartnereid (Isamaa) missiooniarmee propageerimise eest.

7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt rahvuslik ja rahvusvaheline, keskendudes Eesti territooriumi kaitsmisele, NATO idapiirile ja Venemaa ohule. Mainitakse ka Ukraina sõda kui võrdluspunkti ja hoiatavat näidet.

7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on esitatud kaitsekulutuste kontekstis: kõneleja peab SKT protsenti kaitsekulutusteks eraldamisel ebaoluliseks statistikaks, rõhutades, et oluline on reaalne ja kiire relvastuse soetamine, mitte eelarvelised näitajad.

7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ainus käsitletud sotsiaalne teema on seotud julgeoleku ja kodakondsusega, kus kõneleja nõuab, et Eestis viibivad Ukraina sõjaväekohuslased tuleks saata Ukrainasse sõdima. See nõue on esitatud Eesti julgeoleku ja kaitsevõime kontekstis.

7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud kaitsepoliitika radikaalsele muutmisele, eriti nõudes kangekaelse vastuseisuga Ottawa konventsioonist lahkumist, et võimaldada miiniväljade kasutamist. Kõneleja on valitsuse praeguse hankepoliitika tugev vastane, rõhutades õhutõrje ja droonivõimekuse puudumist.

7 Analüüsitud kõnesid