Päevakorra profiil: Mart Helme
42 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Tugev vastuseis valitsuse tegevusele, eriti justiits- ja digiministri vastutuse ja tegevusetuse osas Pihlakodu uurimisel ja vanglateema (Rootsi vangide rentimine) käsitlusel. Poliitiline fookus on jõuliselt suunatud valitsuse ebakompetentsusele ja vastutuse vältimisele, nõudes poliitilist kontrolli ametnike töö üle. Kriitika on peamiselt suunatud valitsuse kehvale sooritusele ja väärtuspõhisele ebaõiglusele, süüdistades võimulolijaid maffialikus ringkaitses.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib teadmisi justiitsvaldkonnast, eriti prokuratuuri tegevuse ja poliitilise kontrolli ulatuse osas. Detailne käsitlus puudutab vanglate haldamist, sealhulgas asüülitaotluste menetlemist, meditsiiniteenuste kulusid ja julgeolekuriske. Viidatakse Rootsi allikatele vanglaleppe läbirääkimiste ajakava kohta, näidates teatud taustinfo valdamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Äärmiselt võitluslik, emotsionaalne ja isiklikke rünnakuid sisaldav, kasutades tugevaid solvanguid (nt "sotsiopaadist eneseimetleja," "pool aju seal peas ainult"). Kõneleja kasutab dramaatilist keelt ja hüperbooli ("banaanivabariigina," "sotsiaalne ja julgeolekuline katastroof") julgeolekuohtude rõhutamiseks. Rõhk on süüdistustel, valetamise paljastamisel ja nõudmisel, et minister lahkuks koheselt ("Uksest välja!").
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt umbusaldusavalduse arutelul, kasutades seda platvormina valitsuse tegevuse laiaulatuslikuks kritiseerimiseks. Viidatakse Rootsi allikate kasutamisele, et hankida teavet vanglaleppe läbirääkimiste kestuse kohta. Kõneleja demonstreerib valmisolekut pikalt ja korduvalt sõna võtta, et rõhutada oma seisukohti.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud justiitsministrile Liisa-Ly Pakostale, Reformierakonnale ja Eesti 200-le, keda süüdistatakse "ringkaitses" ja avalikkusega manipuleerivas valetamises. Kriitika on nii poliitiline (vanglalepe, Pihlakodu uurimine) kui ka isiklik/moraalne (valetamine, küünilisus, rumalus). Kompromiss on välistatud, nõudes ministri ja kogu valitsuse kohest lahkumist avalikkuse usalduse kaotamise tõttu.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja ühineb eelkõneleja Tõnis Lukase seisukohaga, et terve valitsus on kaotanud avalikkuse usalduse, mis viitab opositsioonilisele ühisrinde loomisele. Otsest koostööd valitsuspartneritega ei mainita; stiil on puhtalt vastanduv ja kompromissitu.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Peamine fookus on riiklikel justiits- ja julgeolekuküsimustel, kuid tuuakse sisse konkreetne regionaalne oht, viidates 600 kriminaali võimalikule vabanemisele Tartu linnas. Pihlakodu juhtumit käsitletakse ühiskonda šokeerinud riikliku probleemina.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kriitika on suunatud valitsuse fiskaalsele ebakompetentsusele, eriti Rootsi vanglaleppe osas, mida peetakse "võileivahinnaga" rendiks. Rõhutatakse, et Eesti maksumaksja peab kinni maksma vangide meditsiini- ja transpordikulud, mis on vastuvõetamatu puru silma puistamine.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev rõhuasetus sotsiaalsele julgeolekule ja korrakaitsele, hoiatades Rootsi vangide sissetoomisega kaasneva sotsiaalse ja julgeolekulise katastroofi eest. Rõhutatakse, et 600 kriminaali, kõrilõikaja ja vägistaja vabanemine destabiliseeriks Eesti võimu ja külvaks segadust, viidates 1940. aasta sündmuste analoogiale. Nõutakse sekkumist, et vältida Pihlakodu juhtumi karistamatust.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus ei ole seadusandlusel, vaid poliitilisel kontrollil ja vastutusel. Nõutakse, et minister kutsuks peaprokuröri välja, et kontrollida Pihlakodu ja Lehtme kaasuste uurimise plaani, rõhutades, et see on poliitiline kontroll, mitte sekkumine.
3 Analüüsitud kõnesid