Päevakorra profiil: Mart Helme
Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE) esimene lugemine
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt merejulgeoleku ja taristu kaitse tugevdamist, kuid kritiseerib teravalt valitsuse reaktiivset ja ebajärjepidevat tegutsemist, mis tegeleb kriisidega alles pärast nende puhkemist. Poliitiline fookus on suunatud pikaajalise planeerimise ja varasemate lubaduste (nt autonoomsete tanklate ja generaatorite) täitmata jätmisele. Ta rõhutab, et eelnõu on hea, kuid sellest üksi ei piisa, nõudes poliitilist tahet, raha ja hankeid.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse, merejulgeoleku ja kriitilise taristu teemadel, viidates varasematele valitsuse ja Riigikaitsekomisjoni aruteludele. Ta kasutab konkreetseid andmeid (nt 2000 alust Läänemerel, 50 kaabli lõhkumist aastas, 42 miljonit eurot laeva maksumus) ning tehnilisi termineid nagu veealune seiresüsteem ja BRELL-ist lahtiühendamine. Ta rõhutab vajadust kopterikande võimekusega ja merekindlate aluste järele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on teravalt kriitiline ja irooniline, kasutades rahvalikke anekdoote ja kujundlikke võrdlusi (nt "pauh-pauh-pauh ja siis mitte midagi", Läänemeri kui "lombike"). Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, tuginedes varasematele kogemustele ja ajaloolistele näidetele (2015/2016 ja 2019/2020 kriisid), et rõhutada tegevusetust ja poliitilise tahte puudumist. Lõppsõnum on otsene ja nõudlik: "vähem möla, pikem samm."
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab oma varasemale aktiivsele osalemisele riigikaitses, olles olnud Riigikaitsekomisjoni liige (2015/2016) ja valitsuse liige (u 2020). Ta toob esile konkreetseid sündmusi, nagu kohtumise USA Kongressi delegatsiooniga ja valitsuse tasandi kokkulepped laevade tellimiseks. Ta kasutab mineviku kogemust praeguse valitsuse tegevusetuse kritiseerimiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja süsteemile, mida süüdistatakse tegevusetuses, ebajärjepidevuses ja poliitilise tahte puudumises. Eelmise valitsuse lagunemise eest süüdistatakse otseselt "süvariiki". Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse suutmatusele viia ellu pikaajalisi julgeolekuprojekte, nagu autonoomse taristu loomine ja laevade hankimine.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab vajadust laiaulatusliku koostöö järele nii rahvusvahelisel tasandil (kogu Läänemere seiresüsteem, task force'ide loomine) kui ka riigisiseselt. Ta toetab koordineeritud ühistegevust Kaitseväe, piirivalvepääste ja vabatahtliku pääste vahel, viidates varasematele katsetele seda algatada. Ta märgib, et rahvusvaheline abi (USA laevad Läänemerel) on ebatõenäoline, mistõttu tuleb ise hakkama saada.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt suunatud riiklikule julgeolekule ja Läänemere regioonile tervikuna, rõhutades vajadust veealuse seire järele kogu Läänemerel, mitte ainult Eesti vetes. Mainitakse ka Lõuna-Eesti elektrita jäämist 2019/2020 tormi ajal ning BRELL-ist lahtiühendamise konteksti.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja nõuab suuri ja kiireid riiklikke kulutusi julgeoleku ja taristu tugevdamiseks, rõhutades vajadust rahastada hankeid. Konkreetselt mainitakse 42 miljoni euro eraldamist suure piirivalvelaeva tellimiseks ja vabatahtlikele päästealustele raha leidmist, mis näitab toetust riiklikule investeerimisele kriisivalmidusse.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja käsitleb sotsiaalset valmisolekut ja elanikkonna turvalisust, kritiseerides riigi suutmatust tagada kriisiolukorras autonoomseid teenuseid (kütus, side) pärast suurt tormi. Ta rõhutab vajadust toetada ja varustada vabatahtlikke päästekomandosid merekõlblike päästealustega.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on merejulgeoleku tugevdamise eelnõul (565 SE), mida kõneleja põhimõtteliselt toetab. Ta rõhutab, et seaduseelnõust üksi ei piisa, vaid on vaja tegeleda ka laevastiku (suur piirivalvelaev, vabatahtlike päästealused) ja veealuse seiresüsteemi hankimisega. Ta kritiseerib varasemate seadusandlike algatuste (nt kriisivalmiduse parandamine pärast 2019. aasta tormi) elluviimise puudumist.
2 Analüüsitud kõnesid