Päevakorra profiil: Mart Helme
Arupärimine kaitseväe Ukrainasse saatmise kavatsuse kohta (nr 814)
2025-11-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastu valitsuse kavatsusele saata lahinguüksus Ukrainasse "tahtekoalitsiooni" raames, pidades seda põhiseaduslikuks kriisiks ja võimu kuritarvitamiseks. Rõhutatakse tugevalt Riigikogu suveräänsust ja Eesti rahva luba (naha turule viimine) küsimust, seades esikohale Eesti iseseisvuse ja rahva jõukuse. Konflikt on intensiivselt väärtuspõhine, keskendudes põhiseaduslikkusele ja tsiviilkontrollile jõustruktuuride üle.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi Riigikogu menetluste (viidates hiljuti vastuvõetud missioonide eelnõudele) ja põhiseadusliku korra (suveräänsus, võimude tasakaal) osas. Kasutatakse konkreetseid sotsiaal-majanduslikke andmeid vaesuse taseme kohta Eestis, märkides, et 8000 inimest on suurenenud allpool vaesuse piiri elavate hulgas ja 44 000 inimest peab hakkama saama vähemaga kui 365 eurot kuus.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on väga võitlev, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades tugevaid metafoore (nt Margus Tsahkna kui "nahakaupmees" ja "kaporatuuri riigipööre"). Kasutatakse korduvalt retoorilisi küsimusi ja eufemismide paljastamist ("tahtekoalitsioon"), et seada kahtluse alla valitsuse tegevuse legitiimsus. Apelleeritakse moraalile ja südametunnistusele, rõhutades valitsuse tegevuse ebanormaalsust.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineb Riigikogus arupärimise raames, viidates aktiivsele osalemisele seadusloomes (missioonide eelnõud) ja regulaarsetele kohtumistele valitsusega ("nii infotundides kui ka arupärimistel"). Muster hõlmab valitsuse tegevuse järjekindlat kritiseerimist ja süüdistamist saamatuse eest.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on peaminister, välisminister Margus Tsahkna ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse põhiseaduse rikkumises ja võimu kuritarvitamises. Tsahknat nimetatakse otseselt "nahakaupmeheks" ja valitsust "globalistlikuks klikiks". Kriitika on intensiivne, keskendudes protseduurilisele ebaseaduslikkusele ja isiklikule vastutusele, välistades kompromissi põhiseadusliku kriisi tingimustes.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt. Kõneleja keskendub valitsuse ründamisele ja Riigikogu institutsionaalse suveräänsuse kaitsmisele täitevvõimu vastu, viitamata koostööle teiste erakondadega.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvuslikul suveräänsusel, Eesti rahva vaesumisel ja rahvusvahelisel tasandil (Ukraina sõda, NATO). Puuduvad viited konkreetsetele Eesti piirkondlikele teemadele, rõhutades vajadust tegeleda Eesti jõukuse ja iseseisvusega.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Tugev vastuseis valitsuse majanduspoliitikale, mis on viinud Eesti rahva vaesumisse ja suurendanud vaesuse piiril elavate inimeste arvu. Nõutakse, et valitsus tegeleks Eesti jõukaks ja iseseisvaks riigiks muutmisega, mitte ei suurendaks rahalist koormust ja kannatusi.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Mainitakse immigratsiooni suurenemist kui üht valitsuse tegevuse negatiivset tagajärge, mis lisandub rahalisele koormusele ja töökohtade kadumisele. Kasutatakse moraalset raamistikku, kritiseerides "globalistlikku klikki" südametunnistuse puudumise pärast ja rõhutades moraalset suveräänsust.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Riigikogu suveräänsuse ja põhiseadusliku korra kaitsmine valitsuse tegevuse vastu, eriti kaitseväe välismissioonide volitamise küsimuses. Kõneleja on opositsioonis valitsuse püüdlustega Riigikogu sundseisu panna lahinguüksuse saatmise heakskiitmisel.
3 Analüüsitud kõnesid