Päevakorra profiil: Mart Helme
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) esimene lugemine
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastuseisev põhiseaduse muutmise eelnõule, mis puudutab kohalike valimiste hääleõigust, lükates tagasi õigusliku selguse argumendi. Kõneleja raamib eelnõu ohtliku päevapoliitilise sammuna, mis ignoreerib pikaajalisi tagajärgi ja on vastuolus 1993. aasta ajaloolise konsensusega. Positsioon on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes riiklikule stabiilsusele ja geopoliitilistele riskidele, mis on seotud Ukraina sõja ja pagulaste sissevooluga.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi Eesti lähiajaloost ja seadusandlikust protsessist, viidates konkreetselt 1993. aasta Riigikogu stenogrammidele ja tollastele poliitikutele (Mart Laar, Mart Nutt, Illar Hallaste, Kaido Kama). Ta seostab õiguslikke küsimusi otseselt geopoliitilise olukorraga, tuues esile Ukraina täiemahulise sõja ja sisserände teemad.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on võitluslik, skeptiline ja hoiatav, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja otseseid küsimusi vastaspoolele ("Kas te ise ka aru saate?"). Kasutatakse ajaloolisi viiteid (1993. aasta stenogrammid) ning iroonilisi ja kahtlustavaid vihjeid välismõjule ("Langleyst tuli telegramm"). Toon on kiireloomuline, rõhutades, et vastased liiguvad "õhukesel jääl" ja ei oska oma tegevuse tulemusi ette näha.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales 20. novembril 2024 Riigikogu istungil, võttes sõna põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel. Teised tegevusmustrid, nagu esinemiste sagedus või reisimine, ei ole esitatud andmete põhjal tuvastatavad.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Reformierakond, keda süüdistatakse eelnõu eestvedamises ja poliitilises lühinägelikkuses. Kriitika on intensiivne ja keskendub vastaste motiividele, süüdistades neid päevapoliitiliste punktide teenimises. Vastaseid nimetatakse kaudselt ka "kaabakateks" ja "agressoriteks", viidates hääleõiguse äravõtmise kontekstile.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja ei viita praegusele koostööle ega kompromissivalmidusele, vaid rõhutab hoopis vastandumist. Koostööd mainitakse vaid ajaloolises kontekstis, viidates Mart Laari, Mart Nuti, Illar Hallaste ja Kaido Kama varasemale konsensusele 1993. aastal.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul (põhiseaduse muutmine) ja rahvusvahelisel tasandil, käsitledes Ukraina sõja ja pagulaste sissevoolu mõju Eesti sisepoliitikale. Rõhutatakse potentsiaalset ohtu Eesti poliitilisele stabiilsusele, mis tuleneb rahvusvahelisest olukorrast ja 150 000 Ukrainast saabunud isikust.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on alaliste elanike hääleõigus kohalikel valimistel ja Ukraina sõjapõgenike staatus Eestis. Kõneleja väljendab tugevat muret 150 000 Ukrainast saabunud isiku võimaliku poliitikas osalemise ja neile halli passi andmise üle. See teema on raamitud kui pikaajaline julgeoleku- ja stabiilsusrisk.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on tugevalt vastuseisul põhiseaduse muutmise seaduse eelnõule (536 SE), mis puudutab hääleõiguse piiramist kohalikel valimistel. Kõneleja tegutseb aktiivse vastasena käimasolevale seadusandlikule initsiatiivile, seades kahtluse alla selle õigusliku ja poliitilise vajalikkuse.
2 Analüüsitud kõnesid