Päevakorra profiil: Mart Helme
Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE) teine lugemine
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse energiapoliitikale ja majandusjuhtimisele. Peamised teemad on Eesti majanduslangus (väidetavalt maailma suurim ja kestvaim) ning maksumaksja raha suunamine mittetasuvatesse tuuleparkidesse. Kogu poliitika on raamitud kui riigi laostamine ja ressursside väljakantimine, mis on suunatud välisfirmade kasuks. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine ja tulemuspõhine, keskendudes valitsuse ebaõnnestumisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi energeetikapoliitika ja -majanduse alal, tuues esile andmeid tuuleparkide kahjumlikkusest (laias laastus 70%) ja maksumaksja subsideerimisest. Samuti käsitletakse tehnilisi aspekte, nagu põlevkivienergeetika saaste vähendamine filtrite abil ja akupankade haavatavus julgeoleku kontekstis. Viidatakse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aruandele Eesti majanduslanguse kohta, et toetada üldist kriitikat.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retoorika on äärmiselt võitlev, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades teravaid isiklikke rünnakuid (korruptandid, riigivargad). Kasutatakse dramaatilisi väiteid (nt majanduslanguse rekord, 70% tuuleparkidest kahjumis) ja sarkasmi ("Eesti edulugu"). Rõhk on valitsuse tegevuse moraalsel hukkamõistul ja rahva petmisel ("müüakse valega"), ratsionaalsuse asemel rõhutatakse julgeolekuga manipuleerimist.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster piirdub Riigikogu istungil osalemisega, kus esitati nii protseduuriline küsimus ("avalik huvi" defineerimise kohta) kui ka kaks pikka, sisulist ja kriitilist kõnet energiaseaduse eelnõu teisel lugemisel. Kõneleja on aktiivne debatis osaleja, kes nõuab lisaaega oma seisukohtade esitamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastasseis on suunatud kogu koalitsioonile, eriti Reformierakonnale, ja valitsuse liikmetele (nt Kristina Kallas). Kriitika on äärmiselt intensiivne ja ulatub poliitilisest (majanduslangus, eelnõu protseduuriline puudulikkus) isiklike süüdistusteni (korruptandid, riigivargad). Kompromiss on välistatud, nõudes valitsuse liikmetelt ametist lahkumist.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on nähtav kolleegide (Kalle, Mart Maastik) argumentidele viitamises ja nende toetamises, mis viitab koostööle opositsioonirühmas. Puudub igasugune avatus kompromissidele või erakondadeülesele koostööle, kuna valitsust peetakse korrumpeerunuks.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklik (Eesti majandus, riigieelarve, Eesti rahvas) ja rahvusvaheline (viide IMF-i aruandele ja raha kanditakse Lääne-Euroopasse/Saksamaale). Rõhutatakse, et Eestisse jääb vaid viletsus ja väljarändamise perspektiiv.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt kriitilised valitsuse kulutuste ja toetuste suhtes, eriti mittetasuvate tuuleparkide subsideerimise osas maksumaksja rahaga. Rõhutatakse majanduslangust, riigieelarve lõhki ajamist ning selle tagajärjel tekkivaid kärpeid ja maksutõuse. Väidetakse, et raha ja ressursid kantakse Eestist välja välisfirmade kasuks.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimustes keskendutakse valitsuse kärpeplaanidele, mis puudutavad lastetoetusi, emade toetusi ja eriti pensionide indekseerimise lõpetamise ideed. See rõhutab, et majanduspoliitika kahjustab otseselt sotsiaalsfääri ja eakaid, vähendades nende toimetulekut.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on eelnõu 359 SE (energeetika ja keskkonnamõju hindamine) vastustamisel. Kõneleja on tugev vastane, kes seab kahtluse alla eelnõu seletuskirjas kasutatud mõiste "avalik huvi" legaalse definitsiooni ja kritiseerib energiapoliitika aluseid, mis võimaldavad keskkonnaalastest analüüsidest mööda minna.
3 Analüüsitud kõnesid