Istungi profiil: Helle-Moonika Helme
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-02-26
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on kahel teemal: suurkiskjate (hundid, karud) populatsiooni reguleerimine põllumajanduskahjude vältimiseks ning teaduse ja teadlaste sõltumatuse kaitsmine poliitilise kontrolli eest. Esineja on seisukohal, et jahiseadused peavad olema tasakaalustatud ja vastutustundlikud, ning kritiseerib teravalt valitsuse katseid teadusrahastust poliitiliselt suunata. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, rõhutades poliitikute vastutust kahjude vältimisel ja teadusvabaduse tagamisel.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja näitab asjatundlikkust suurkiskjate populatsiooni ja jahinduse teemal, käsitledes detailselt hundikarjade mõju looduslikule toidubaasile ja põllumajanduskahjudele. Ta kasutab mõisteid nagu "loodusliku valiku printsiip" ja viitab kitsede populatsiooni drastilisele vähenemisele. Samuti on tal teadmisi teaduspoliitika ja rahastamise kontrolli üle käivate diskussioonide kohta, viidates konkreetsetele teadlastele ja institutsioonidele.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja konfronteeriv, eriti valitsuse tegevust kritiseerides, süüdistades neid silmakirjalikkuses ("teod on teised kui sõnad"). Kasutatakse palju retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla oponentide motiivid, näiteks Reformierakonna soov teadusrahastust igaveseks kontrolli alla võtta. Apelleeritakse poliitikute vastutusele ja loogikale, kuid kasutatakse ka emotsionaalset laengut teadlaste ründamise teema käsitlemisel.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõik kõned peeti ühel istungipäeval (2025-02-26) täiskogu istungil, mis viitab aktiivsele osalemisele küsimuste esitamisel ja aruteludes. Esineja esitab korduvalt täpsustavaid ja väljakutsuvaid järelküsimusi nii ettekandjale kui ka ministrile.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse teadusrahastuse süsteemi poliitilises kontrolli alla võtmises ja teaduse kallutatud fookusesse tõstmises. Tugevalt kritiseeritakse ka konkreetseid poliitikuid (Margit Sutrop, Irja Lutsar, Jevgeni Ossinovski) teadlaste (Mart Saarma) ründamise eest, kes väljendavad eriarvamust. Kriitika on intensiivne ja süüdistab vastaseid teaduse vabaduse rikkumises.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Not enough data
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on Eesti siseriiklikel teemadel (jahiseadused, teadusrahastus), kuid sisaldab olulist rahvusvahelist ja regionaalset võrdlust. Esineja küsib konkreetselt lähiriikide jahiseaduste karmuse kohta, kuna loomad riigipiire ei tunne. Samuti kritiseeritakse USA teadusrahastuse kokkuhoiu katseid, kuigi see ei ole otseselt Eesti kritiseerida.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad väljenduvad mures põllumajandussektori kahjude pärast, mida tekitavad suurkiskjad ja rändlinnud, rõhutades vajadust kaitsta tootjate huve. Samuti toetab ta kaudselt riigi raha kokkuhoidu ja kritiseerib raha raiskamist teaduse sildi all, viidates USA näitele.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on teadlaste sõltumatuse ja akadeemilise vabaduse kaitsmine poliitilise sekkumise eest. Rõhutatakse, et teadlastel on ülesanne kahelda kõiges ja neil peab olema õigus eriarvamusele, ning poliitikud ei tohi neile ette kirjutada, mida rääkida.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on jahiseaduste karmuse ja rakendamise küsimustel, eriti seoses suurkiskjate ohjamisega, et vähendada põllumajanduskahjusid. Samuti on fookuses teadusrahastuse kontrollimehhanismide ülesehitus, kus esineja on kriitiline küsija, kes soovib vältida poliitilist kontrolli teaduse üle.
6 Analüüsitud kõnesid