Istungi profiil: Helle-Moonika Helme

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

2024-10-21

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse läbipaistmatusele ("suletud uste taga") ja ebaefektiivsele majandusjuhtimisele. Kõneleja vastustab jõuliselt maksutõuse ja sotsiaaltoetuste kärpeid, pidades samal ajal naeruväärseks riigieelarve puudujäägi katmise katseid vangide impordiga. Kriitika on suunatud nii poliitilisele teostusele (hooldusreformi läbikukkumine) kui ka väärtuspõhisele raamistikule (raha raiskamine Rail Balticus ja rohepöördes).

13 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib detailset teadmist justiitsvaldkonnas, eriti vanglateenistuse kulude (hambaravi, psühholoogiteenus) ja kriminaalhooldajate töö spetsiifikas. Samuti on tal teadmisi sotsiaalvaldkonnast, kritiseerides hooldusreformi finantsmudelit ja viidates konkreetsete erakonnakaaslaste omanduses olevatele hooldekodukettidele. Majandusküsimustes rõhutab ta maksutõusude otsest mõju ettevõtete pankrottidele ja tarbimise vähenemisele.

13 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Rhetoriline stiil on valdavalt konfronteeriv, emotsionaalne ja sageli sarkastiline, kasutades tugevaid väljendeid (nt "ärge valetage", "valas solgiga üle"). Kõneleja keskendub valitsuse väidetava ebakompetentsuse ja salatsemise paljastamisele, eelistades loogilistele argumentidele lisaks ka isiklikke ja protseduurilisi rünnakuid. Ta nõuab korduvalt konkreetseid vastuseid, süüdistades ministreid ümmarguses jutus ja tõe varjamises.

13 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu täiskogu istungil arupärimistele vastamise voorudes, esitades korduvaid küsimusi ja järelpärimisi mitme valdkonna ministritele. Tema tegevusmuster on suunatud valitsuse tegevuse detailsele kontrollimisele ja avalikule kritiseerimisele. Ta viitab varasematele istungitele ja stenogrammidele, et tõestada oma väiteid ja ministrite ebaausust.

13 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusele tervikuna, eriti Justiitsministeeriumi ja Kliimaministeeriumi plaanidele. Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud, vangide import) kui ka isiklik ja protseduuriline (ministrite valetamine, ebakohane käitumine ja varasemad isiklikud rünnakud). Kõneleja on äärmiselt intensiivne, süüdistades valitsust ühiskonna ignoreerimises ja otsuste vastuvõtmisel Riigikogu elimineerimises.

13 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmed koostöö kohta puuduvad; kõneleja esineb intensiivse opositsioonilise küsitlejana, keskendudes ministrite vastutusele võtmisele. Puuduvad viited erakondadeülesele koostööle või kompromissivalmidusele.

13 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikel teemadel (riigieelarve, hooldusreform, vanglasüsteem) ja rahvusvahelistel suhetel (vangide import Suurbritanniast, Euroopa Liidu rohepööre). Konkreetne kohalik või regionaalne fookus puudub.

13 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugev maksutõusude vastane, väites, et need viivad ettevõtted pankrotti ja vähendavad tarbimist. Ta kritiseerib valitsuse suuri kulutusi (Rail Baltic, rohepööre) kui raiskamist ja nõuab nende projektide peatamist eelarve puudujäägi lahendamiseks. Ta eelistab sotsiaaltoetuste säilitamist ja fiskaalset distsipliini suurprojektide arvelt.

13 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja kritiseerib teravalt hooldusreformi ebaõnnestumist, mis tema hinnangul suurendas eakate ja nende lähedaste rahalist omavastutust, muutes hooldekodukohad kättesaamatuks. Ta tõstatab ka sotsiaalse turvalisuse küsimuse seoses kriminaalhooldusaluste vanglasse tagasi saatmata jätmisega, et vanglaid tühjana hoida.

13 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja fookus on valitsuse tegevuse kontrollimisel arupärimiste kaudu, olles tugev oponent ja kriitik. Ta keskendub valitsuse plaanidele (vangide import, pakendiaktsiisi tõus) ja juba elluviidud reformide (hooldusreform) negatiivsete tagajärgede esiletoomisele. Ta ei maini ise algatatud seaduseelnõusid.

13 Analüüsitud kõnesid