Istungi profiil: Helle-Moonika Helme
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-04-17
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on e-valimiste usaldusväärsuse ja põhiseaduslikkuse tagamisel, mida peetakse riigi legitiimsuse aluseks. Kõneleja on tugevalt vastu praegusele e-hääletuse süsteemile, väites, et see on põhiseadusega vastuolus ja on viinud potentsiaalselt ebaseaduslike valitsusteni. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades 100% usaldusväärsuse ja legitiimsuse nõuet ning pidades valimisi ühiskonda lõhkuvaks, mitte siduvaks.
11 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust valimisseaduse, põhiseaduse (eriti § 60) ja küberturvalisuse teemadel, nõudes protsesside vastavust paberhääletuse standarditele. Kasutatakse tehnilisi termineid ja viidatakse konkreetsetele anomaaliatele varasematel e-valimistel (nt 90–95-aastaste aktiivsus) ning Riigikohtu suunistele süsteemi korrastamiseks.
11 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Rõhuasetus on konfronteeriv, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle (nt valitsuse illegitiimsus, ühiskonna lõhkumine). Stiil on formaalne, kuid sisaldab teravaid süüdistusi põhiseaduse eiramises ning viitab korduvalt avalikkuse usalduse puudumisele (ligi 40% inimestest ei usalda valimisi). Kõneleja kasutab kordamist, et rõhutada oma muudatusettepanekute sisulist tähtsust ja komisjoni otsuste ebakorrektsust.
11 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on väga aktiivne seaduseelnõu arutelul, esitades korduvalt küsimusi ettekandjale ja eesistujale ning kaitstes oma muudatusettepanekuid. Kasutab obstruktsiooni taktikat, võttes protseduurilistel eesmärkidel vaheaegu enne hääletusi ja vaidlustades Riigikogu juhatuse otsuseid küsimuste vastuvõtmise kohta.
11 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev vastuseis on suunatud juhtivkomisjonile, keda süüdistatakse põhiseaduse sisulises eiramises, jättes arvestamata ettepanekud 100% usaldusväärsuse tagamiseks. Kriitika on suunatud ka valitsusele, keda peetakse e-häälte toel võimule saanud potentsiaalselt illegitiimseks, ning Riigikogu juhatusele obstruktsiooni ebaseaduslikuks nimetamise eest. Rünnakud on peamiselt protseduurilised ja põhiseaduslikkuse küsimustele keskenduvad.
11 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööd ei ilmne; kõneleja on pigem vastanduv, kaitstes oma erakonna (EKRE) esitatud muudatusettepanekuid, mis jäeti arvestamata. Koostöö asemel keskendutakse komisjoni ja teiste erakondade otsuste vaidlustamisele.
11 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Puudub. Fookus on eranditult riiklikel teemadel: valimiste legitiimsus, põhiseaduslikkus ja riigi valimisteenistuse kohustused Eestis.
11 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
11 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data
11 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on valimisseaduse muutmisel, et tagada e-hääletuse sajaprotsendiline usaldusväärsus ja põhiseadusele vastavus (§ 60). Kõneleja on eelnõu tugev vastane, eriti m-valimiste juurutamise osas, ning esitas parandusettepanekuid (nr 9, nr 40), mis jäeti arvestamata. Eesmärk on lahendada Riigikohtu poolt esitatud ülesanne muuta süsteem usaldusväärseks ja kontrollitavaks.
11 Analüüsitud kõnesid