Istungi profiil: Helle-Moonika Helme
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-01-24
Poliitiline positsioon
Poliitiliselt keskendub kõneleja tugevalt eesti keele kaitsmisele ja selle põhiseadusliku staatuse tagamisele teenindussektoris, nõudes trahvimäärade olulist tõstmist, et sanktsioonid oleksid suurtele äriühingutele tunnetatavad. Teine peamine fookus on töötajate majandusliku olukorra leevendamine, pakkudes tulumaksuseaduse muudatusi isikliku sõiduauto hüvitise suurendamiseks, viidates inflatsioonile ja maksutõusudele. Kõneleja raamib oma seisukohti väärtuspõhiselt (keel ja kultuur) ning majandusliku õigluse printsiipidest lähtuvalt.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust keeleseaduse sanktsioonide ja rakendusmehhanismide osas, tuues välja konkreetsed trahvisummad, karistusmäärade ülempiirid (kuni 50 000 eurot) ja käibepõhise karistamise (kuni 5% käibest) suurte ettevõtete puhul. Samuti on ta kursis tulumaksuseaduse sätetega, mis puudutavad töötajate sõidukompensatsiooni määrasid (30, 42 ja 45 senti) ning nende korrigeerimise vajadust inflatsiooni ja kütusehindade kasvu tõttu.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on tungiv ja murelik, eriti keeleküsimustes, rõhutades, et olukord on halvenenud ja vajab koheseid "krõbedamaid meetmeid". Ta kasutab nii loogilisi argumente (põhiseaduslik õigus, inflatsiooni mõju) kui ka mõjukaid metafoore ("hirmufaktor", "nügimine") eesmärgiga suunata äriühinguid õiguskuulekale käitumisele. Esitlus on formaalne, pöördudes nii kolleegide kui ka avalikkuse poole.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on istungil väga aktiivne seaduseelnõude algataja, esitades ühe päeva jooksul nii keeleseaduse muudatuse kui ka kolm erinevat versiooni tulumaksuseaduse muutmise eelnõust. See viitab püsivusele ja korduvatele katsetele oma eesmärke saavutada, kohandades numbreid vastavalt saali toetusele.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest poliitilist vastast ei nimetata, kuid kriitika on suunatud suurte äriühingute pihta, kes keeleseadust eiravad, kuna neid ei motiveeri kehtivad väikesed trahvisummad. Samuti kritiseeritakse kaudselt majanduspoliitikat, mis on põhjustanud liitinflatsiooni ja maksutõuse, mis vähendavad töötajate sissetulekuid.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Keeleküsimuses viitab kõneleja fraktsioonideülesele konsensusele eesti keele kaitsmise vajaduses ja Keeleameti töö toetamisele. Tulumaksuseaduse eelnõude puhul demonstreerib ta pragmaatilist lähenemist, esitades pärast esimese ettepaneku (45 senti) tagasilükkamist kohe uue, veidi madalama kompromissettepaneku (42 senti), et saavutada seadusandlikku edu.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on üleriigiline, rõhutades vajadust tagada eestikeelne teenindus igas Eesti piirkonnas. Konkreetsete näidetena halvenenud olukorrast tuuakse esile suured kaubandusketid ja teenindusettevõtted Tallinnas, Narvas, Pärnus, Haapsalus, Saaremaal ja isegi Otepääl, märkides, et olukord on halvemaks läinud ka traditsiooniliselt eestikeelsetes piirkondades.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikult pooldab kõneleja tugevat riiklikku sekkumist ja rangeid trahve suurtele äriühingutele õiguskuulekusele sundimiseks, seades rahvusliku huvi (keelekaitse) ärihuvidest kõrgemale. Ta toetab töötajate sissetulekute kaitset inflatsiooni ja maksutõusude eest, nõudes tööga seotud kulude (sõiduhüvitise) maksuvaba piirmäära tõstmist, et vältida põhiseadusega vastuollu minevat olukorda.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on eesti keele staatus ja kaitse teenindussfääris, mida käsitletakse põhiseadusliku õigusena ja rahvuskultuuri kaitsena. Kõneleja seostab keeleprobleeme ka immigratsiooni ja eestikeelsele haridusele ülemineku temaatikaga, rõhutades, et need aspektid mõjutavad keeleruumi tervikuna.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud keeleseaduse muutmisele trahvimäärade drastiliseks tõstmiseks ja tulumaksuseaduse muutmisele, et suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Kõneleja on nende eelnõude algataja, kes on valmis esitama korduvaid ettepanekuid (45 senti, 42 senti) seadusandliku eesmärgi saavutamiseks.
7 Analüüsitud kõnesid