Päevakorra profiil: Helle-Moonika Helme
Kultuuriministri 2024. aasta ettekanne "Riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest" (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2024-04-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, kritiseerides valitsuse kultuuripoliitikat, eriti rahastuse vähenemist ja regionaalset kokkutõmbumist. Kõneleja seab esiplaanile rahvusliku julgeoleku ja eesti keele ning kultuuri väärikuse, vastandudes valitsuse immigratsiooni- ja lõimumispoliitikale. Stants on tugevalt väärtuspõhine, seades kahtluse alla riigi prioriteedid (nt Ukraina toetamine Eesti perede arvelt).
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust kultuurivaldkonna statistika osas, viidates kultuurielus osalemise protsentidele (79% 2017 vs 73% 2020) ja vaidlustades arengustrateegia optimistlikke prognoose. Ta on kursis konkreetsete eelarvejaotustega (1 miljon ja 2 miljonit eurot meediatoetusteks) ning viitab sisejulgeoleku teemadele, mainides KAPO aastaraamatuid.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitlev, süüdistades ministrit "reaalsusest möödarääkimises" ja poliitika eesmärkide ning tegelikkuse vastuolus. Kasutatakse palju retoorilisi küsimusi ja irooniat, eriti seoses lõimumise ja venekeelse meedia rahastamisega. Toon on ametlik, kuid emotsionaalselt laetud, rõhutades rahvusliku identiteedi ja julgeoleku pakilisust.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne parlamendiliige, osaledes intensiivselt ministri ettekande küsimuste ja läbirääkimiste voorudes. Ta kordab oma põhiküsimusi (meedia rahastamine ja ETV+ juhi kodakondsus) järjekindlalt, näidates üles soovi saada konkreetseid vastuseid.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsus ja kultuuriminister, kelle poliitikat peetakse rahvuslikke huve kahjustavaks ja sisejulgeoleku riske suurendavaks. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilisi valikuid (rahastuse prioriteedid) kui ka julgeolekuaspekte (Vene Föderatsiooni kodanikud riigimeedia juhtkonnas). Kõneleja viitab, et valitsuse poliitika "kaevab meile auku" sisejulgeoleku mõttes.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid napib.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja kritiseerib valitsuse regionaalpoliitilist kokkutõmbumist, mis väljendub kultuurimajade ja raamatukogude sulgemises. Rahvusvahelist fookust kasutatakse kriitika objektina, tuues esile vastuolu Ukraina Žõtomõri perekodude toetamise ja Eesti peredelt toetuste äravõtmise vahel.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad riiklike prioriteetide seadmisele ja kulutuste kriitikale. Väljendatakse muret kultuurivaldkonna reaalrahastuse vähenemise pärast inflatsiooni tõttu ning kritiseeritakse raha suunamist välismaistele projektidele (Žõtomõr) Eesti siseste vajaduste arvelt.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil immigratsioonipoliitika ja lõimumine, mida käsitletakse julgeolekuohuna. Kõneleja nõuab eesti keele ja kultuuri väärtustamist ning kritiseerib venekeelse keskkonna säilitamist riigi poolt, mis soodustab uussisserändajate mugavat kohanemist. Ta rõhutab, et eestlased peavad suhtuma oma keelde väärikalt, et parandada teiste rahvuste eesti keele oskust.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on olemasolevate strateegiate ("Eesti 2035") elluviimise kriitilisel jälgimisel ja valitsuse tegevuse eest vastutuse nõudmisel. Peamine rõhk on eelarvevahendite (meediatoetused) sihipärasuse ja julgeolekukontrolli puudumise kritiseerimisel. Konkreetseid uusi seaduseelnõusid ei mainita, vaid keskendutakse poliitika täitmise vastasusele.
5 Analüüsitud kõnesid