Päevakorra profiil: Helle-Moonika Helme
Arupärimine riigi infrastruktuuri alarahastamise kohta (nr 334)
2024-01-22
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse infrastruktuuri alarahastamise poliitika suhtes, rõhutades teede kvaliteedi halvenemist ja kasvavat remondivõlga (üle 4,4 miljoni euro). Poliitiline fookus on tulemuspõhine, süüdistades praegust valitsust (alates 2021) teehoiu raha järsus vähendamises. Kõneleja rõhutab, et hoolimata arupärimise esitamisest on olukord läinud halvemaks, mitte paremaks.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust teehoiu rahastamise ja ehitussektori andmete osas, viidates konkreetsetele numbritele (üle 20% kärbe, 100 miljoni puudujääk) ja allikatele (Riigikontroll, Transpordiamet, Äripäev). Eraldi tuuakse välja mure asfaldituru 70–80% languse ja Rail Balticu ning tuuleparkide ehituse koormuse pärast maanteedele. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu remondivõlg ja vesiliug.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt kriitiline, murelik ja kohati sarkastiline, rõhutades liiklusohutuse vähenemist ja liiklussurmade ohtu. Kasutatakse nii statistilisi argumente kui ka isiklikke lugusid (jäised teed, kraavi libisenud autod) emotsionaalse mõju loomiseks. Ministeri poole pöördudes on toon skeptiline, eeldades vastuseks vaid "ilusaid loosungeid" ja kasutades iroonilist võrdlust Vene oblastite teedega.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster hõlmab arupärimiste esitamist (antud arupärimine esitati 12. mail 2023) ja nende menetlemise viibimise kritiseerimist. Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu istungitel oluliste teemade arutelul, tuues esile probleeme, mis puudutavad laia avalikkust.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonnale ja Kaja Kallase juhitud valitsusele, keda süüdistatakse teehoiu raha järsus vähendamises alates 2021. aastast. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse suutmatusele tagada liiklusohutus ja täita infrastruktuuri kohustusi. Eraldi kritiseeritakse Kliimaministrit ja tema ministeeriumi tegevust.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt. Kõne keskendub valitsuse ja ministri kritiseerimisele ning vastuste nõudmisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul infrastruktuuril, eriti põhimaanteede väljaehitamise kohustuse täitmata jätmisel, mida Riigikontroll on kritiseerinud. Samuti tuuakse esile, kuidas suured riiklikud projektid (Rail Baltic, tuulepargid) koormavad ja lõhuvad väiksemaid kohalikke teid, mille hoolduseks raha puudub.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Pooldab riiklike kulutuste suurendamist infrastruktuurile, kritiseerides kokkuhoidu teehoiu arvelt, mis suurendab pikas perspektiivis kulusid (kasvavad kindlustusmaksed, remondivõlg). Väljendab muret ehitussektori (asfalditurg) languse pärast, mis on tingitud rahastuse vähenemisest. Näeb teehooldust kui majanduslikult olulist investeeringut, mitte kuluallikat.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on liiklusohutus ja liiklussurmade arvu suurenemine, mida seostatakse otseselt puuduliku teehooldusrahastusega. Kõneleja rõhutab, et teede halb seisukord põhjustab ahelavariiid ja suurendab inimeste hukkumise riski, mis ei ole enam nali.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on valitsuse vastutusele võtmisel arupärimise kaudu riigi infrastruktuuri alarahastamise teemal. Prioriteediks on olemasolevate kohustuste (sh EL-i ees võetud põhimaanteede väljaehitamise kohustus aastaks 2030) täitmise nõudmine. Kõneleja on algataja rollis, esitades arupärimise ja nõudes vastuseid.
4 Analüüsitud kõnesid