Päevakorra profiil: Helle-Moonika Helme
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) teine lugemine
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastu põhiseaduse muutmise eelnõule (536 SE) selle praegusel kujul, kuna see jätab valimisõiguse määratlemata kodakondsusega isikutele, mida peetakse ohuks Eesti iseseisvusele. Kõneleja kritiseerib teravalt põhiseaduse kergekäelist muutmist ja väänamist, rõhutades väärtuspõhist vastuseisu globalistide ja progressivistide mõjule. Ta nõuab valitsuselt ja komisjonilt eelnõu ettevalmistamisel suuremat järjekindlust ja kokkulepet.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi põhiseadusõigusest, viidates põhiseaduse koostamise ajaloole ja e-valimiste puhul rikutud printsiipidele (salajasus, ajalisus, läbipaistvus ja kontrollitavus). Samuti on ta kursis seadusloome protseduuridega, kritiseerides valitsuse ebakõla eelnõu esitamisel. Ta teab, et topeltkodakondsuse ja riigi õõnestamise kohta puudub Eesti Vabariigil ülevaade.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on äärmiselt võitluslik, emotsionaalne ja alarmeeriv, kasutades tugevaid sildistamisi ja pejoratiive ("sõgedate punt," "Eesti riigi vaenlased," "kalasilmadega seltskond"). Apellatsioonid on peamiselt väärtuspõhised, süüdistades vastaseid põhiseaduse väänamises ja Eesti riigi õõnestamises. Toon on süüdistav ja nõudlik, eriti valitsuse suunal.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu istungitel, osaledes põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel. Ta esitab küsimusi ettekandjale ja peab pikemaid kõnesid, keskendudes protseduurilistele ja sisulistele puudujääkidele. Muud tegevusmustrid (kohtumised, reisimine, regulaarsus) kõnedest ei selgu.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, sotsid, Eesti 200) ja ideoloogilised rühmitused, keda sildistatakse kui "globalistid," "liberaalid" ja "progressivistidest aktivistid." Kriitika on fundamentaalne ja isiklik, süüdistades vastaseid põhiseaduse väänamises ja Eesti riigi vaenamises. Kõneleja vihjab, et eelnõu algatajad võivad töötada Venemaa ja Kremli huvides.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse ja komisjoni ebakõla ja ettevalmistamatust seaduseelnõu esitamisel, nõudes enne edasiliikumist kokkuleppimist ja muudatuste sisseviimist. Ta nõuab hallipassimeeste valimisõiguse eemaldamist, kuid ei näita üles avatust kompromissidele eelnõu algatajatega.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikel ja põhiseaduslikel küsimustel, nagu kodakondsus, e-valimised ja perepoliitika. Regionaalne või kohalik fookus kõnedes puudub, ehkki arutelu käib kohalike omavalitsuste valimisõiguse üle.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ei ole piisavalt andmeid.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja on tugevalt vastu samasooliste abielude seadustamisele ("abieluvõrdsus"), pidades seda põhiseaduse räigeks väänamiseks, mille on peale surunud "woke-aktivistid." Ta rõhutab, et valitsus vaenab peresid, eriti suurperesid, võttes neilt toetusi, mis on vastuolus põhiseaduse perekonnakaitse printsiibiga.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on põhiseaduse muutmise eelnõu (536 SE) vastustamine, nõudes määratlemata kodakondsusega isikute valimisõiguse eemaldamist. Samuti kritiseeritakse varasemaid seadusandlikke akte (e-valimised, abieluvõrdsus) kui põhiseadusega vastuolus olevaid.
3 Analüüsitud kõnesid