Päevakorra profiil: Helle-Moonika Helme
Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) kolmas lugemine
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv Alusharidusseaduse eelnõule, kuna see ohustab eesti laste keelelist ja kultuurilist keskkonda ning viib venestamiseni. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades Eesti kui rahvusriigi põhiseaduslikku kohustust kaitsta eesti rahvust ja keelt. Kõneleja leiab, et eelnõu viljeleb internatsionalismi ja multikulturalismi, olles seega põhiseadusevastane.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust alushariduse praktiliste probleemide osas, tuues esile näiteid lasteaedadest ja õpetajate kvalifikatsioonist ning eesti laste keelelise segaduse tekkest. Kasutatakse viiteid Eesti Vabariigi põhiseaduse § 51-le ja keeleseaduse § 9-le, et toetada argumenti seaduseelnõu põhiseadusevastasusest. Rõhutatakse vajadust teise emakeelega laste keeleoskuse eelneva hindamise ja spetsiaalse metoodika järele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik, emotsionaalne ja tungiv, kasutades teravaid süüdistusi internatsionalismi ja venestamise viljelemises. Kõneleja kasutab anekdootlikke näiteid (laps ütleb "mama") ja lapsevanemate muresid, et luua dramaatiline toon. Kõne kulmineerub füüsilise tegevusega, rebestades eelnõu puruks, et rõhutada selle sobivust prügikasti.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne peeti seaduseelnõu kolmandal lugemisel, mis viitab aktiivsele osalemisele kriitilistes parlamendiprotsessides. Kõneleja võttis lisaks kolm minutit aega, et esitada oma vastuväited ja mured. Mainitakse kodanikuliikumise "Eesti kool on eesti keele kodu" liikmete kohtumist kultuurikomisjonis alles eelmisel päeval.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Haridus- ja Teadusministeerium ning valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse eesti laste huvide eiramises ja põhiseadusevastases tegevuses. Kriitika on intensiivne ja põhimõtteline, sildistades vastaste tegevust internatsionalistlikuks ja diskrimineerivaks eesti laste suhtes. Kompromiss on välistatud, kuna eelnõu koht on kõneleja hinnangul prügikastis.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on üldiselt vastanduv, kuid märgib ära nõustumise Tõnis Lukase varasemate seisukohtadega eestikeelsele haridusele ülemineku eesmärgi osas. Kõneleja viitab koostööle kodanikuliikumisega "Eesti kool on eesti keele kodu," kes esindavad lasteaiakasvatajaid ja lapsevanemaid. Puudub igasugune avatus kompromissidele eelnõu sisu osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on selgelt suunatud Tallinnale ja Ida-Virumaale, kus eestikeelse hariduse üleminekuga kaasnevad suurimad praktilised probleemid. Eriti rõhutatakse Tallinna lasteaedade venestumist ja ohtu, et Tallinn muutub ainult venelaste linnaks. Mainitakse konkreetset näidet Lasnamäe lasteaiast.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ebapiisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade keskmes on eesti keele ja rahvuse säilimine, mis on seotud hariduspoliitikaga. Kõneleja seisab tugevalt eesti laste õiguste eest eestikeelsele kasvukeskkonnale, vastandudes multikulturalismile ja internatsionalismile. Rõhutatakse, et Eesti on rahvusriik ja eesti rahvuse huvide esikohale seadmine on põhiseaduslik.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Alusharidusseaduse eelnõul (419 SE), mille kolmandal lugemisel kõneleja on häälekas vastane. Eesmärk on eelnõu täielikult tagasi lükata, kuna see rikub kõneleja hinnangul eesti laste õigusi. Toetatakse ettepanekut kehtestada teise emakeelega lastele keeleoskuse eelnev hindamine ja spetsiaalne metoodiline abi.
2 Analüüsitud kõnesid