Päevakorra profiil: Helle-Moonika Helme
Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) teine lugemine
2024-12-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes eesti keele ja rahvuse säilitamisele haridussüsteemis, nagu sätestab põhiseadus. Kõneleja vastustab jõuliselt alusharidusseaduse eelnõu praegust vormi, kuna see diskrimineerib tema hinnangul eesti lapsi ja ohverdab nende hariduse. Ta nõuab reformi peatamist ja eestikeelsete laste huvide esikohale seadmist, kritiseerides valitsuse lähenemist kui "alatu internatsionaalne demagoogia".
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust keelekümbluse ja õppemetoodika valdkonnas, viidates uuringutele, mis seostavad muukeelsete laste osakaalu (üle 10%) eestikeelsete laste õpitaseme langusega. Ta rõhutab vajadust spetsiifilise metoodika ja intensiivõppe järele muukeelsetele lastele enne nende integreerimist eestikeelsesse keskkonda. Ta toetub oma argumentides "päriselule ja praktikale", vastandades seda ametnike seisukohtadele.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik, kirglik ja teravalt kriitiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid (nt HTM "ründas eriti raevukalt", poliitika on "kuritegu"). Loogilised argumendid (uuringud, praktika) on põimitud väärtuspõhise kriitikaga, süüdistades vastaspoolt "internatsionaalses demagoogias". Kõne on üles ehitatud vastandamisele: eesti laste huvid vs. bürokraatide lihtsam tee ja võrdsusprintsiip.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne peeti Riigikogus seaduse teisel lugemisel hilisel tunnil. Kõneleja viitab regulaarsele suhtlusele õpetajate ja lapsevanematega ning ringikäimisele mööda Eestit, mis näitab aktiivset suhtlust valijatega. Ta mainib ka eelnevaid arutelusid komisjonis kolleegidega.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja selle bürokraadid, keda süüdistatakse Isamaa muudatusettepaneku "raevukas ründamises" ja eesti laste huvide ohverdamises. Kriitika on intensiivne ja poliitika sisuline, süüdistades vastaspoolt ebaõiglases "võrdsusprintsiibi" rakendamises. Vastuseis kulmineerub ettepanekuga eelnõu lugemine katkestada, välistades kompromissi praegusel kujul.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tegutseb selgelt oma fraktsiooni (Isamaa) nimel, viidates nende muudatusettepanekule ja tehes fraktsiooni nimel katkestamise ettepaneku. Ta mainib eelnevat arutelu Margitiga komisjonis, mis viitab koostööle kolleegidega, kuid laiemat avatust valitsuse poliitika osas kompromissidele ei näidata.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on suunatud Ida-Virumaale ja Tallinnale, kus eestikeelse keskkonna probleem on kõige teravam. Probleemi teravnemist seostatakse otseselt valitsuse immigratsioonipoliitikaga, mis on toonud piirkondadesse juurde venekeelseid elanikke (üle 2,5% rahvastikust viimase kahe aastaga).
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ebapiisavalt.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduspoliitika ja keelekeskkond, mida käsitletakse rahvuse ja kultuuri säilitamise küsimusena. Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse immigratsioonipoliitikat, mis on suurendanud venekeelsete elanike osakaalu probleemsetes piirkondades. Ta rõhutab eesti laste diskrimineerimist ja nende õigust omakeelsele arengule.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Alusharidusseaduse eelnõul (419 SE), mille teist lugemist arutatakse. Kõneleja on eelnõu praeguse sisu tugev vastane, olles toetanud Isamaa muudatusettepanekut, ning teeb fraktsiooni nimel ettepaneku lugemine katkestada.
5 Analüüsitud kõnesid