Päevakorra profiil: Anti Haugas
Kultuuriministri 2024. aasta ettekanne "Riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest" (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2024-04-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõige olulisem teema on klubispordi taseme tõstmine Eestis, eriti seoses Euroopa liigades osalemisega. Poliitiline suund on toetav, pakkudes välja konkreetse, mõõduka riikliku meetme (200 000 – 300 000 eurot aastas) atraktiivsuse ja taseme parandamiseks. Fookus on tulemuspõhisel poliitikal, mis seob otsese toetuse kaudse kasuga rahvuskoondisele ja piletitulule.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust klubispordi majanduse ja turunduse vallas, tuues esile Eesti liigade piletitulu madala osakaalu eelarves ja võrreldes seda Kesk-Euroopa (Poola) kontekstiga. Kasutatakse konkreetseid finantsandmeid (200 000 – 300 000 eurot) ja analüüsitakse sponsorite probleeme seoses rahvusringhäälingu kajastusega. Ekspertiis põhineb aktiivsel uurimisel ja kokkupuutel valdkonna kitsaskohtadega.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on analüütiline ja ettepanekuline, keskendudes praktilistele lahendustele ja nende kulude-tulude analüüsile. Kasutatakse loogilisi argumente, rõhutades, et väike riiklik kulu annaks kogu liiga atraktiivsusele kõvasti juurde. Toon on pigem mõõdukas ja debatti kutsuv ("arvan, et sel teemal võiks debatti pidada").
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on viimasel ajal aktiivselt tegelenud klubispordi toetamisega ja viinud läbi uurimistööd olemasolevate toetusmeetmete osas, leides, et Euroopa liigade toetamiseks meetmed puuduvad. Mainitakse kokkupuuteid sponsoritega, mis viitab regulaarsele suhtlusele erasektoriga. Tegevusmuster on proaktiivne ja probleemide lahendamisele suunatud.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud riigi praegusele poliitikale, kuna puuduvad meetmed Euroopa tasemel mängivate klubide toetamiseks. Samuti kritiseeritakse kaudselt rahvusringhäälingut, kuna liiga nime kajastamata jätmine tõrjub sponsoreid spordi juurest eemale. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on avatud koostööle, kutsudes üles debatile pakutud meetme teemal, mis viitab valmisolekule kompromissideks ja aruteluks. Rõhutatakse vajadust lahendada sponsorite probleeme, mis viitab soovile teha koostööd erasektoriga spordi toetamiseks.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul tasandil (Eesti klubid, Eesti liiga ja rahvuskoondis). Kasutatakse rahvusvahelist võrdlust (Poola ja Kesk-Euroopa) konteksti loomiseks, et rõhutada Eesti turu väiksusest tulenevaid struktuurseid probleeme.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetatakse strateegilist riiklikku investeeringut (200 000 – 300 000 eurot) spordi atraktiivsuse ja taseme tõstmiseks, mis peaks kaudselt suurendama piletitulu. Rõhutatakse vajadust toetada erasektori sponsoreid, tagades neile meediakajastuse, mis viitab ärimeelsetele vaadetele ja kasvule suunatud fiskaalpoliitikale.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine prioriteet on algatada uus riiklik meede või poliitika, mis toetaks Eesti klubide mängimist Euroopa tasemel liigades. Kõneleja on algataja rollis, rõhutades, et hetkel selliseid meetmeid ei ole, ja kutsudes üles debatile selle kulu üle.
1 Analüüsitud kõnesid