Päevakorra profiil: Andre Hanimägi
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "E-valimised – oht demokraatiale" arutelu
2024-05-09
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on e-valimiste tugev toetamine ja kaitsmine, rõhutades nende pikaajalist edukust ja positiivset mõju valimisaktiivsusele. Kõneleja peab e-valimiste vastast kampaaniat, mis seab kahtluse alla valimistulemused ja valitsuse legitiimsuse, tegelikuks ohuks demokraatiale. Positsioon on tugevalt tulemuskeskne, viidates 20 aasta pikkusele edukale praktikale ja statistilisele kasvule. E-valimiste kaotamise ideed lükatakse kategooriliselt tagasi.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles suurt asjatundlikkust e-valimiste ajaloo, statistika ja tehniliste detailide osas, tuues esile konkreetseid hääletajate arve (nt 313 514 e-hääletajat 2023. aastal) ja tehnoloogilisi arenguid (Smart-ID, Windows XP). Ekspertiis on süsteemne, rõhutades 20-aastase perioodi turvalisust ja anomaaliate puudumist valimistulemuste ennustuste ja tegelikkuse vahel. Samuti viidatakse juriidilistele tõdemustele (Riigikohus) ja rahvusvahelistele seisukohtadele (Euroopa Komisjon).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, mõõdetud ja kaitsvalt veenev, tuginedes peamiselt loogilistele argumentidele, faktidele ja statistikatele. Kõneleja lükkab süstemaatiliselt ümber vastaspoole väited, rõhutades, et kriitika on jäänud samaks ja sellel puuduvad tõendid ligemale 20 aasta jooksul. Toon on formaalne ja keskendub ohu ümberpööramisele: tegelik oht on polariseeritus, mitte e-valimised.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmeid ei ole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on EKRE ja varasemalt Keskerakond, keda kritiseeritakse e-valimiste vastase kampaania vedamise ja ühiskonna polariseerimise eest. Kriitika on suunatud poliitilisele taktikale, mis põhineb valimistulemuste kahtluse alla seadmisel ja valitsuse legitiimsuse õõnestamisel, mitte faktidel. Kõneleja märgib irooniliselt, et EKRE ei suutnud leida pettuse fakte ka siis, kui nad ise vastutavaid ministreid andsid.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab varasemale koalitsioonipartnerite koostööle, märkides, et EKRE-le ei tehtud takistusi e-valimiste teemaga tegelemisel aastatel 2019–2021. Tunnistatakse, et mitmed murekohad on adekvaatsed (nt Riigikohtu tõdemus) ning ollakse avatud aruteludele turvalisuse parandamise ja usaldusväärsuse suurendamise teemal. Koostöövalmidus piirdub süsteemi parandamisega, mitte selle kaotamisega.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti valimissüsteem, Riigikogu ja kohalikud valimised) ning rahvusvahelisel tasandil (Euroopa Parlamendi valimised ja Euroopa Komisjoni seisukohad valimisaktiivsuse kohta). Puudub spetsiifiline regionaalne või kohalik rõhuasetus.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ei ole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine käsitletud sotsiaalne küsimus on avalik usaldus valimiste vastu ja ühiskonna polariseerumine, mida peetakse demokraatiale ohuks. Kõneleja rõhutab, et e-valimised on positiivse mõjuga, kuna need pakuvad rohkem osaluskanaleid ja pidurdavad valimisaktiivsuse langust. Samuti käsitletakse valijate õigust salajasele hääletamisele ja võimalust ümber valida, kui on tekkinud survestamise oht.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on e-valimiste süsteemi korrastamisel ja turvalisuse parandamisel, toetades näiteks Smart-ID autentimist puudutanud eelnõu. Kõneleja rõhutab, et elektroonilise hääletuse korraldus on vaja senisest põhjalikumalt seadusesse panna, nagu on tõdenud ka Riigikohus. Kõneleja on tugev vastane igasugusele seadusandlusele, mis taotleks e-valimiste kaotamist.
2 Analüüsitud kõnesid