Päevakorra profiil: Andre Hanimägi

Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) teine lugemine

2025-06-11

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt sotsiaalselt võrdõiguslikkust ja regionaalset tasakaalu toetav, seistes vastu poliitikale, mis süvendab sissetulekute ebavõrdsust. Kõneleja nõuab alushariduse tasuta kättesaadavust kogu Eestis ja kritiseerib teravalt valitsuse maksureformi, mis tema hinnangul on äraspidine ja ebaõiglane. Stants on tugev ja väärtuspõhine, keskendudes sellele, et riik peab olema kogu Eesti peaministripartei.

4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi sotsiaalpoliitika rahastamise (lasteaia kohatasu) ja regionaalsete majandusandmete osas, viidates Statistikaameti andmetele ja mediaanpalga erinevustele Kagu-Eestis. Ta suudab detailselt välja arvutada maksureformi mõju erineva sissetulekuga inimestele, tuues esile, et madalapalgalised saavad juurde vaid mõnikümmend eurot, samas kui kõrgepalgalised saavad sadu eurosid.

4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kirglik, teravalt kriitiline ja otsene, kombineerides loogilist argumentatsiooni (palgaandmed, maksukalkulatsioonid) emotsionaalse üleskutsega õiglusele. Kasutatakse korduvalt retoorilisi küsimusi ja otsest pöördumist (nt Lauri Laatsi poole), et rõhutada vastaste ebakõlasid ja rumalusi. Toon on murelik regionaalse ebavõrdsuse pärast, kuid samas võitluslik.

4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu debattides, osaledes lisaeelarve eelnõu teisel lugemisel ja esitades korduvaid küsimusi rahanduskomisjoni arutelu sisu kohta. Ta viitab ka samal päeval peaministrile esitatud küsimusele, mis näitab pidevat ja otsest suhtlust kõrgete valitsusametnikega.

4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev vastuseis on suunatud Rahanduskomisjonile, kuna see ei toetanud ühtegi sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut, ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse regionaalpoliitika kreenis hoidmises. Eriti terav kriitika on suunatud Keskerakonna (Lauri Laats) suunas, süüdistades neid poliitilises silmakirjalikkuses ja mineviku ebaõnnestumiste unustamises. Kriitika on nii poliitikapõhine (maksureform) kui ka sisuline/protseduuriline (komisjoni otsused).

4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöö osas rõhutatakse selle puudumist, kuna rahanduskomisjon ei toetanud ühtegi sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut, mis oleks Eestimaa perekondi aidanud. Kõneleja keskendub oma erakonna (SDE) poliitiliste prioriteetide läbisurumisele, küsides korduvalt, miks muudatusettepanekuid sisuliselt või tehniliselt ei toetatud.

4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on väga tugev, rõhutades vajadust ühtlase arengu järele kogu Eestis, vastandades Tallinna ja selle võimalused teiste omavalitsustega. Kõneleja mainib spetsiifiliselt Kagu-Eestit, oma sünnilinna Valgat, Võru ja Hiiumaad, rõhutades, et riik ei tohi keskenduda ainult pealinnale.

4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt suunatud sissetulekute ümberjaotamisele ja ebavõrdsuse vähendamisele. Kõneleja vastustab maksureformi, kuna see suurendab sissetulekute käärid, tuues sadu eurosid juurde kõrgepalgalistele. Ta toetab sotsiaalsete toetuste suurendamist, näiteks toimetulekutoetuse tõusu, et vähendada vaesust.

4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on alushariduse kättesaadavus ja tasuta lasteaia kohatasu tagamine kogu Eestis, mida peetakse riigi küsimuseks. See on raamitud kui laste ja lastevanemate ebavõrdsuse küsimus erinevates omavalitsustes, kus osadel omavalitsustel puuduvad võimalused tasuta teenust pakkuda.

4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on lisaeelarve eelnõu (651 SE) muutmine, et tagada lasteaia kohatasust vabastamine ja toimetulekutoetuse tõus. Kõneleja on nende sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekute toetaja ja algataja, rõhutades, et need aitaksid Eestimaa perekondi, ning on vastu maksureformi puudutavatele eelarveosadele.

4 Analüüsitud kõnesid