Päevakorra profiil: Andre Hanimägi

Taristuministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

2025-06-03

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud eluasemete kättesaadavuse kriisile, eriti Tallinnas ja Tartus, nõudes riigilt põhimõttelist sekkumist turujõudude reguleerimiseks. Hoitakse tugevalt kriitilist hoiakut seniste tegematajätmiste suhtes, mis on viinud sotsiaalse segregatsiooni ja rekordiliste hindadeni. Probleemi raamistik on väärtuspõhine, rõhutades kodu kui põhiõigust, mitte kättesaamatut luksust.

3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust eluasemeturu ja kinnisvarahindade osas, toetudes ulatuslikele Eurostati andmetele ja konkreetsetele statistilistele näitajatele (hinnatõus, ülekoormuse piirid). Kasutatakse tehnilisi termineid (sotsiaalne segregatsioon, detailplaneeringud, mittetulunduslikud mudelid) ja viidatakse Tartu Ülikooli linnageograafia kaasprofessori Anneli Kähriku seisukohtadele.

3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tungiv ja murelik, rõhutades eluasemekriisi tõsidust ja selle mõju noortele ning sündimusele. Kasutatakse tasakaalustatud segu loogilistest argumentidest (statistika) ja emotsionaalsest apellist (pöördumine noorte poole rõdul), hoides samas formaalset ja analüütilist tooni. Korduvalt rõhutatakse, et tegemist on süsteemsete tegematajätmiste tagajärjega.

3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed näitavad osalemist Taristuministri 2025. aasta ettekande arutelul, mis viitab fookusele riiklikule pikaajalisele arengustrateegiale ja taristupoliitikale. Kõneleja teeb ettepaneku põhimõtteliseks muutuseks riigi maapoliitikas ja küsib ministrilt otse, kas riik on valmis sekkuma.

3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsuse tegematajätmistele ja süsteemsetele otsustele, mis on turukriisi süvendanud, tuues esile käibemaksu tõusu negatiivse mõju ehitushindadele. Vastandutakse riigi senisele praktikale müüa maad (RKAS-i või MaRu all) kiireks raha teenimiseks, nõudes poliitika põhimõttelist muutust. Samuti kritiseeritakse usaldust ainult turujõudude vastu.

3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on avatud koostööle ja positiivsete näidete ülevõtmisele (Läti riiklik eluasemefond) ning tunnustab eelmise valitsuse edukaid meetmeid (rekonstrueerimisprogramm Kagu-Eestis). Rõhutatakse vajadust riigi ja linna (Tallinna) ühiseks sekkumiseks eluasemeturul, et kiirendada planeeringute menetlemist.

3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Peamine fookus on riiklikul tasandil, rõhutades eluasemekriisi mõju kogu Eestile, kuigi probleem on teravaim Tallinnas ja Tartus. Regionaalpoliitiliselt tuuakse esile vajadus elavdada vähem atraktiivseid piirkondi täiendavate garantiide ja laenudega. Eraldi kiidetakse väiksemate kortermajade toetusmeedet Kagu-Eestis.

3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated kalduvad tugeva reguleerimise poole, rõhutades riigi sekkumise vajadust eluasemeturul ja turujõudude piiramist, et vältida sotsiaalset segregatsiooni. Toetatakse riigimaa kasutamist sotsiaalpoliitilistel eesmärkidel müügi asemel ning pakutakse välja maksutõkkeid tühjade arenduskruntide omanikele.

3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Eluasemeküsimust käsitletakse fundamentaalse sotsiaalprobleemina, mis mõjutab otseselt rahvastikupoliitikat, sündimust, pere loomist ja sotsiaalset segregatsiooni. Rõhutatakse, et kodu kättesaadavus peab olema põhiõigus, ning kaitstakse noorte ja madalama sissetulekuga inimeste huve, kelle sissetulekust elamiskulud neelavad kriitilise osa.

3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Prioriteedid on riikliku eluasemestrateegia loomine ja riigimaa kasutamise põhimõtteline muutmine, et rajada eluasemeid müügi asemel. Samuti on fookuses bürokraatia vähendamine ja detailplaneeringute menetlemise kiirendamine ning uusarendustes soodsa hinnaklassiga kodude osakaalu reguleerimine.

3 Analüüsitud kõnesid