Istungi profiil: Kalle Grünthal

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

2024-03-18

Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugev ja väärtuspõhine vastuseis süvariigi olemasolule ja jõustruktuuride (eriti prokuratuuri) võimu kuritarvitamisele. Kõneleja rõhutab vajadust kehtestada reaalne kontroll prokuratuuri tegevuse üle, kuna praegune olukord võimaldab poliitiliselt motiveeritud tagakiusamist. Ta positsioneerib end ja teisi kriitikuid (nt Kalle Laanet) süsteemi poolt kõrvaldatavate ohvritena.

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust kriminaalmenetluse ja õigusriigi toimimise teemadel, keskendudes uurimisasutuste (prokuratuur, politsei) töömeetoditele. Ta kirjeldab detailselt kahtlustuse esitamise ajastust, tunnistajate väidetavat mõjutamist ja viitab korruptsioonivastase seaduse sätetele huvide deklaratsioonide kontrollimise kohta.

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik, emotsionaalne ja hoiatav, kasutades tugevaid metafoore nagu "süvariik" ja "rusikas". Kõneleja toetub isiklikele kogemustele ja detailsetele narratiividele (tankimise lugu, Laaneti juhtum) eesmärgiga demonstreerida süsteemset ebaõiglust. Ta kasutab retoorilisi küsimusi ja rõhutab vandenõuteooria elemente (ajakirjanduse kasutamine prokuratuuri tööriistana).

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab varasemale tegevusele (kohtumine prokurör Parmasega eelmises Riigikogu koosseisus) ja hiljutisele avalikule tegevusele. Ta mainib konkreetselt avalduse tegemist Kanal 2 kaudu tunnistajate mõjutamise teemal möödunud esmaspäeval, viidates mustrile kasutada alternatiivseid meediakanaleid ametlike narratiivide vastu.

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on jõustruktuurid (prokuratuur, Kapo, KKP), keda nimetatakse "süvariigi rusikaks," ja ajakirjandus (Eesti Ekspress), keda süüdistatakse prokuratuuri tööriistana tegutsemises. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid poliitilises tagakiusamises, tunnistajate mõjutamises ja seaduse rikkumises (nt huvide deklaratsioonide kontroll). Ta hoiatab kolleege jõustruktuuride kritiseerimise eest.

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiili kohta on vähe andmeid, kuid kõneleja märgib erandlikult nõustumist Jürgen Ligi lausega olukorra halva väljanägemise kohta. Üldiselt keskendub ta teiste süsteemi poolt sihikule võetud isikute (Kalle Laanet) kaitsmisele ja nende juhtumite esiletoomisele.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikel institutsioonidel ja riiklikul tasandil toimunud skandaalidel (Prokuratuur, Riigikogu, Eesti Ekspress). Regionaalset või kohalikku fookust kõnedes ei esine.

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ebapiisavalt.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on õigusriigi toimimine ja kodanikuvabaduste kaitse, rõhutades, et jõustruktuurid on muutunud kontrollimatuks. Ta kritiseerib süsteemi, kus prokuröre ei karistata seaduserikkumiste eest, samas kui kohtunikke on kriminaalvastutusele võetud kümnete kaupa.

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud Prokuratuuriseaduse muutmisele, et kehtestada reaalne kontroll prokuratuuri tegevuse üle. Kõneleja väidab, et praegune seadus välistab igasuguse kontrollimehhanismi nende tegevuse üle.

2 Analüüsitud kõnesid