Päevakorra profiil: Kalle Grünthal
Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE) esimene lugemine
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja seisab tugevalt vastu valitsuse kavandatavale tulumaksutõusule, pidades seda majandust kahjustavaks ja elementaarsete majanduspõhimõtete vastaseks. Ta propageerib tungivalt tulumaksu kohest alandamist, et suurendada inimeste netosissetulekut ja elavdada majandust. Poliitiline raamistik on peamiselt poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes valitsuse ebakompetentsusele majandusküsimustes.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib spetsiifilist teadlikkust maksunduse ja majanduse teemal, viidates "majandusõpikutele" ja selgitades tulumaksutõusu negatiivseid mõjusid sissetulekutele, tarbimisele, investeeringutele ja tööjõuturule (nt ümbrikupalgad). Ta esitab oma seisukohti loogiliste põhjus-tagajärg ahelate kaudu, kuigi konkreetseid statistilisi andmeid ei esita. Eraldi rõhutatakse puidusektori rasket olukorda kõrge maksukoormuse all.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne toon on valdavalt kriitiline ja kohati võitlev, segades formaalset pöördumist ("Lugupeetud kolleegid") isiklike märkuste ja otseste väljakutsetega (nt Annely Akkermanni või juturaamatut lugeva "tohtri" poole). Ta kasutab nii loogilisi argumente, tuginedes majanduse "aabitsatõdedele", kui ka protseduurilist kriitikat (sisulise arutelu puudumine). Kõne lõpetatakse ootamatu ja ebatavalise hüüdega "Pinn!" ning üleskutsega eelnõu vastu võtta.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu saalis, esitades opositsiooni eelnõusid ja osaledes esimese lugemise debattides. Ta kasutab oma kõneaega laialdaselt, et kritiseerida valitsuse majanduspoliitikat ja menetluspõhimõtteid, viidates ka varasematele omavahelistele vaidlustele kolleegidega (nt Ants Laaneotsaga).
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse majanduse kahjustamises. Eriti kritiseeritakse rahandusminister Mart Võrklaeva majandusväidete pärast ja Annely Akkermanni rahanduskomisjoni töö eest. Kriitika on nii poliitiline (maksutõus) kui ka protseduuriline (analüüsi puudumine, sisulise arutelu vältimine).
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on seaduseelnõu kaasautor Varro Vooglaiuga. Ta tunnustab teatud kolleege (Jürgen Ligi sisulise arutelu ettepaneku eest, Aivar Sõerdit aususe eest) ja viitab edukale erakondadeülesele arutelule Ants Laaneotsaga, mis lõppes tema seisukoha tunnustamisega. Koostöö on suunatud konkreetsete eelnõude esitamisele ja sisulise debati esilekutsumisele.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul makromajanduslikul tasandil ja maksupoliitikal. Ainus konkreetne sektor, mida mainitakse, on puidusektor, mille raske olukord tuuakse näiteks kõrge tulumaksu negatiivsest mõjust ettevõtlusele.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja pooldab tugevalt tulumaksu alandamist, uskudes, et see suurendab inimeste netosissetulekut, mis omakorda viib suurema tarbimise, investeeringute ja tööhõive suurenemiseni. Ta on veendunud, et maksude alandamine on vajalik riigi majanduse heaks. Ta vastandub teravalt maksutõusudele, mis tema hinnangul viivad pankrottide ja ümbrikupalkadeni.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja peamine seadusandlik prioriteet on tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE) algatamine ja toetamine, mille eesmärk on tulumaksu alandamine. Ta on aktiivne algataja ja kasutab eelnõu menetlust platvormina valitsuse majanduspoliitika kritiseerimiseks, heites ette ka koalitsiooni eelnõude puudulikku majandusanalüüsi.
6 Analüüsitud kõnesid