Päevakorra profiil: Kalle Grünthal

Arupärimine Rail Balticu vajalikkuse ja väljaehitamise kohta (nr 262)

2024-01-15

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt Rail Balticu vastane, pidades projekti Eesti majandusele äärmiselt kahjulikuks ja ebamõistlikuks. Rõhk on valitsuse läbipaistvusel, nõudes tegeliku omaniku avalikustamist, ning riigi ressursside kaitsmisel. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes rahvuslike huvide kaitsmisele Euroopa Liidu suurmagnaatide eest.

4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi Rail Balticu omandisuhete keerukusest, eristades hooldajaid ja tegelikke omanikke, ning viitab varasemale tööle Euroopa Liidu asjade komisjonis. Samuti on tal spetsiifilised teadmised Ida-Virumaa maavaradest (haruldased muldmetallid) ja kaevandussektori likvideerimisega seotud poliitilistest otsustest. Argumentatsioonis kasutatakse viiteid varasemale informatsioonile Saksa või Inglise raudteekompaniide võimalikust omandist.

4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik ja süüdistav, süüdistades valitsuse liikmeid otseselt valetamises ja informatsiooni varjamises. Kasutatakse hüpoteese ja tõestusmaterjale, segades neid rahvalike väljendite ("onu Heino ja tädi Maali") ja ajalooliste viidetega (Stalin, partisanid). Toon on formaalne, kuid tungiv, rõhutades vajadust valitsuse aususe järele.

4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Viitab varasemale aktiivsusele Euroopa Liidu asjade komisjonis ja varasemate ministrite (Taavi Aas) küsitlemisele. Praegune tegevus hõlmab rahvaga kohtumisi ning Riigikogus protseduuriliste küsimuste tõstatamist ja lubadust esitada kirjalik arupärimine Rail Balticu omaniku kohta.

4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev vastasseis on suunatud peaminister Kaja Kallasele, keda süüdistatakse puldis valetamises ja informatsiooni varjamises Rail Balticu omandi kohta. Kriitika laieneb ka varasematele ministritele (Aas, Pentus-Rosimannus) ja "Euroopa Liidu suurmagnaatidele", keda nähakse Eesti maavarade sihipärase ekspluateerijana. Kompromiss Rail Balticu vajalikkuse osas on välistatud.

4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on piiratud, märkides ära ühise seisukoha Martin Helmega Rail Balticu majandusliku kahjulikkuse osas, kuigi nad jäävad projekti valmimise osas erinevatele seisukohtadele. Ei viita laiemale erakondadeülesele koostööle.

4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on Ida-Virumaal, rõhutades sealseid haruldaste muldmetallide varusid ja kaevandussektori likvideerimise tagajärgi. Rail Balticut nähakse vahendina Ida-Virumaa rikkuste väljavedamiseks pärast kohaliku kaevandussektori hävitamist.

4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad on tugevalt fiskaalselt konservatiivsed, pidades Rail Balticut ebamõistlikuks rahaliseks projektiks, mis ei ole veokite heitgaaside vähenemise kontekstis enam asjakohane. Väljendatakse muret rahvusliku rikkuse kaitsmise pärast, kartes, et välisfirmad hakkavad Eesti maavarasid ekspluateerima, kui kohalik kaevandussektor on likvideeritud.

4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ebapiisav teave.

4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on valitsuse vastutusele võtmisel ja läbipaistvuse nõudmisel, mille eesmärk on esitada kirjalik arupärimine Rail Balticu tegeliku omaniku kohta. Nõutakse vastuse viitamist äriregistri kannetele, et kontrollida valitsuse liikmete ausust.

4 Analüüsitud kõnesid