Päevakorra profiil: Kalle Grünthal
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (490 SE) esimene lugemine
2024-11-14
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule Karistusseadustiku § 151^1 kuritarvitamisele, millega represseeritakse Eesti rahvuslasi ja patriootide mälestust. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades vajadust kaitsta Eesti vabaduse eest võidelnute mälestust ja õigusriigi põhimõtteid politsei poliitilise tegevuse vastu. Kõneleja hoiatab, et politsei tegevus rikub Eesti mainet ja kahjustab kaitsetahet.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles asjatundlikkust karistusõiguse valdkonnas, keskendudes KarS § 151^1 täpsele koosseisule ja selle rakendamise puudustele. Ta toetub tippjuristi (Carri Ginter) ekspertiisile, rõhutades, et politsei ei suuda leida sümboolika eksponeerimisel vajalikku kuritegusid toetavat või õigustavat viisi. Detailne teadmine puudutab ka Patendiameti litsentseeritud sümboolika õiguskaitset.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades tugevaid väljendeid nagu "häbiväärne", "alandav" ja "poliitiline politsei". Ta kasutab detailseid juhtumikirjeldusi (Sinimäed, Lihula) emotsionaalseks apelliks rahvuslike tunnete kaitsmisele, kuid toetab oma seisukohti ka juriidilise loogika ja ekspertide arvamustega. Vastaseid (sh õiguskomisjoni esimeest) rünnatakse isiklikult, süüdistades neid juriidilises harimatuses ja rahvusluse vastasuses.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster hõlmab seaduseelnõu (490 SE) esitamist Riigikogule ja selle tutvustamist esimesel lugemisel. Kõneleja viitab ka varasemale tegevusele, sealhulgas siseministrilt Lihula mälestusmärgi konfiskeerimise asjaolude kohta täpsustuste küsimisele Riigikogu saalis.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning valitsuse juhtfiguurid (siseminister, peaminister), keda süüdistatakse KarS § 151^1 jämedas kuritarvitamises ja poliitilise politsei tegevuse käskimises. Kriitika on intensiivne ja süüdistab vastaseid rahvusluse mahatallamises ning Eesti vabaduse eest võidelnute mälestuse rüvetamises. Kõneleja seab kahtluse alla ka õiguskomisjoni esimehe juriidilise pädevuse.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on suunatud rahvuslike tunnetega kolleegide toetuse otsimisele eelnõule, et saata see teisele lugemisele. Puudub viide valmisolekule kompromissiks või erakondadeülesele koostööle, pigem kritiseeritakse teravalt küsija juriidilist harimatust ja rahvusluse vastasust.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklik, käsitledes karistusseadustiku üleriigilist rakendamist ja õigusriigi põhimõtteid. Konkreetsed juhtumid toimusid Tallinnas, Sinimägedel (Ida prefektuur) ja Lihulas (Lääne prefektuur), tuues esile politsei tegevuse eri prefektuurides ja nende juhtide (Indrek Püvi, Üllar Kütt) seisukohad.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ebapiisavalt.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja on tugev rahvusluse ja patriotismi kaitsja, seistes Eesti vabaduse eest võidelnud sõdurite mälestuse austamise eest. Ta kritiseerib politsei tegevust kui rahvuslike tunnete mahasurumist ja hoiatab, et see õhutab ühiskonnas vaenu erinevate rahvusgruppide vahel. Rõhutatakse kodanike vabaduste kaitsmist politsei ülereguleerimise eest.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Karistusseadustiku § 151^1 ("Rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine") kehtetuks tunnistamise eelnõu (490 SE) algatamine ja toetamine. Eesmärk on eemaldada seadusest norm, mida politsei on korduvalt kuritarvitanud Eesti rahvuslaste vastu.
5 Analüüsitud kõnesid