Päevakorra profiil: Kalle Grünthal
Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud mootorsõidukimaksu seaduse (364 UA) uuesti arutamine
2024-07-15
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Poliitiline positsioon
Kõneleja positsioon on tugevalt mootorsõidukimaksu vastu, raamides seda kui stalinlikku sundkollektiviseerimist meenutavat ebaõiglast meedet. Poliitiline fookus on valdavalt tulemuspõhine, süüdistades valitsust riigi rahakoti ebakompetentses haldamises ja Eesti inimestest mitte hoolimises, mis teeb maksu vajalikuks. Kõneleja rõhutab, et maksu eelnõu on vastuolus põhiseaduse preambulis toodud kultuuri säilitamise nõudega.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi seadusloome protseduuridest, eriti seoses põhiseaduslikkuse kontrolliga Riigikogu komisjonides ja maksukorralduse seaduse nõuetega (nt kuue kuu etteteatamise nõue). Lisaks kasutatakse ajaloolist ekspertiisi, tõmmates paralleele 1950. aastate sundkollektiviseerimise ja tänase maksupoliitika vahel. Kultuuripärandi teemal viidatakse spetsiifilistele automuuseumitele ja nende eksponaatide hulgale.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on äärmiselt võitluslik, dramaatiline ja hoiatav, kasutades tugevaid ajaloolisi ja emotsionaalseid apelle. Korduv Stalini-aegse sundkollektiviseerimise analoogia on keskne emotsionaalne argument. Kõneleja lõpetab otsese hoiatusega koalitsiooniliikmetele, viidates poliitilise vägivalla juhtumitele maailmas (Trumpi ja Slovakkia peaministri tulistamised) kui "tehioludele", mis näitavad rahva äärmist rahulolematust.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõik kõned toimusid ühel päeval (2024-07-15) mootorsõidukimaksu eelnõu arutelu raames, mis viitab aktiivsele ja korduvale osalemisele selle konkreetse seaduse menetluses. Kõneleja palus ka lisaaega kolm minutit, näidates soovi pikemalt oma seisukohti esitada.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse "stalinliku taktika" rakendamises ja riigi rahakoti haldamise oskuste puudumises. Kriitika on nii poliitiline kui ka isiklik, kritiseerides rahanduskomisjoni ettekandja Annely Akkermanni "abitut väidet" ja süüdistades koalitsiooniliikmeid "kurjuse" esindamises. Kompromiss on välistatud, nõudes eelnõu prügikasti viskamist.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmed puuduvad.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul maksupoliitikal, kuid regionaalset mõju rõhutatakse konkreetsete kultuuriobjektide näitel. Mainitakse LaitseRallyParki ja Järva-Jaani automuuseumi, rõhutades, et maks hävitab need kohalikud kultuuripärandi kogud.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt maksutõusude vastu, eriti automaksu osas, nähes seda kui sundmeetodit inimeste varast loobumiseks. Kritiseeritakse valitsuse fiskaaldistsipliini puudumist, viidates korras riigieelarve mahajätmisele (Pentus-Rosimannus) ja hilisemale rahapuudusele. Samuti kritiseeritakse valimatut raha väljajagamist, mis ei jõua Eesti inimesteni.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja keskendub Eesti kultuuripärandi säilitamisele, väites, et automaks hävitab muuseumide autokogud ja on seega vastuolus põhiseaduse preambuli kultuuri säilitamise nõudega. Lisaks väljendatakse muret Eesti inimeste heaolu pärast, keda valitsus väidetavalt ei hinda.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on mootorsõidukimaksu eelnõu (364 UA) vastustamine. Kõneleja on tugev vastane, keskendudes eelnõu põhiseadusega vastuolule (kultuuripärandi hävitamine) ja protseduurilistele vigadele, nagu Maksukorralduse seaduse nõuete ja Põhiseaduskomisjoni rolli eiramine.
5 Analüüsitud kõnesid