Istungi profiil: Ants Frosch
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-02-07
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on riigivalitsemise kvaliteedil ja õiguskaitseorganite vastutusel. Kõneleja kritiseerib teravalt Prokuratuuri juhtimist, väites, et see ei kaitse õigust ja on "täiesti lappama läinud". Ta toetab tugevalt eelnõu, mis on suunatud selle probleemi lahendamisele, ning soovib muuta kõrgemate riigiametnike määramise korda, kuna paljud neist ei suuda oma ametiaega lõpuni teenida. Tema seisukohad on tugevalt suunatud institutsionaalsele reformile ja tulemuslikkusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib teadmisi seadusandlikust protseduurist, märkides ära eelnõu pikaajalise esitamise kuupäeva ja selle aeglase liikumise. Ta on detailidele orienteeritud, tuues välja tehnilised vead (nt ebarealistlik jõustumiskuupäev) ja kirjavigad seletuskirjas. Tema asjatundlikkus puudutab õigusorganite juhtimise adekvaatsust ja seadusandliku teksti professionaalset korrektsust.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on kahetine: esimeses kõnes on toon kriitiline ja murelik, kasutades tugevaid väljendeid (nt "asi on läinud täiesti lappama"). Teises kõnes on toon pigem protseduuriline ja detailidele keskenduv, kus ta tunnistab oma kogenematust ja võtab vastutuse vigade eest. Ta tasakaalustab emotsionaalseid apelle (vajadus õiglust kaitsta) loogiliste ja tehniliste protseduuriliste küsimustega.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusloome algataja, olles esitanud eelnõu juba mais. Ta osaleb täiskogu istungitel, et toetada oma eelnõu ja juhtida tähelepanu selle menetlemise aeglusele. Tema tegevusmustrid näitavad pühendumist konkreetsete seaduseelnõude edasiviimisele ja protseduuriliste vigade parandamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Prokuratuuri institutsionaalsele tegevusele ja juhtimisele, mida peetakse ebaadekvaatseks ja ebaõiglust kaitsvaks. Samuti kritiseeritakse süsteemi, mis lubab kõrgematel riigiametnikel, nagu peaprokurör ja Kaitseväe juhataja, oma ametiaega lõpetamata lahkuda. Kriitika on süsteemne ja keskendub riigiorganite ebaefektiivsele toimimisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on koostööaldis seadusloome algataja, esitades eelnõu koos kolleegidega (Leo ja Henn) ning tänades teisi (Kert Kingo, Mart Helme) panuse eest. Ta võtab kollektiivselt vastutuse seletuskirjas esineva vea eest, näidates avatust koostööle ja vigade tunnistamisele. Ta palub kolleegidelt eelnõu toetamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Not enough data.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ainus majandusega seotud termin on "dividendide" parandamine seletuskirjas, mis ei anna alust majanduslike seisukohtade analüüsiks.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja keskendub õigussüsteemi ja riigiametnike vastutuse küsimustele, mis puudutavad laiemalt ühiskondlikku usaldust valitsemise vastu. Spetsiifilisi traditsioonilisi sotsiaalküsimusi (nt haridus, immigratsioon, perepoliitika) ei käsitleta.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Prokuratuuri puudutava eelnõu toetamisel ja edendamisel, mille ta on kaasesitanud. Ta keskendub seadusloome protseduurilisele korrektsusele, juhtides tähelepanu eelnõu aeglasele liikumisele ja tehnilistele vigadele (nt vale jõustumiskuupäev ja kirjaviga), et tagada Riigikogu töö professionaalsus.
2 Analüüsitud kõnesid