Päevakorra profiil: Ants Frosch
22 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele
2024-05-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugevalt kriitiline haridusministri tegevuse suhtes, eriti mis puudutab mitte-eestikeelsete laste õpetamist algklassides. Peamine rõhk on eesti laste õppeprogrammi läbimata jäämisel ja nende tulevase konkurentsivõime kaotamisel. Seisukoht on selgelt tulemuspõhine ja keskendub eesti laste hariduslike huvide kaitsmisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusvaldkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "eritugi", "klassikomplekt" ja "hariduslikult arengupeetud". Ekspertiis keskendub rakendusprobleemidele väikestes koolides, eriti seoses õpetajate puuduse ja keelekümbluse mõjuga õppetulemustele. Ta esitab konkreetseid stsenaariume (nt 4 võõrkeelset last 10-pealises klassis) probleemi illustreerimiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne ja murelik, rõhutades loogilist argumentatsiooni (eritoe puudumine viib arengupeetuseni). Kasutatakse retoorilisi küsimusi, mis suunavad tähelepanu lapsevanemate muredele ja poliitika tagajärgedele. Teises kõnes ilmneb kerge iroonia või skeptilisus koostöövõimaluste kirjeldamisel ("rasvasemat suppi keeta").
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed puuduvad. Kõned on esitatud küsimustena Riigikogu istungil umbusaldusavalduse arutelu käigus.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud haridus- ja teadusministrile ning tema juhitava poliitika rakendamisele. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes eritoe puudumisele ja selle negatiivsele mõjule eesti laste haridusele. Kriitika intensiivsus on kõrge, kuna see puudutab laste tulevast konkurentsivõimet ja hariduslikku arengupeetust.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on ettevaatlikult vastanduv, tunnistades teoreetilist võimalust arutada konkreetseid kooliprobleeme. Samas viitab kõneleja skeptiliselt, et selline piiratud koostöö ei lahenda süsteemset probleemi, mis puudutab eritoe puudumist laiemalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Rõhuasetus on regionaalne, keskendudes "väikekoolide" ja "väikeste kohtade" probleemidele. Eriti tuuakse esile õpetajate puudus nendes piirkondades, mis takistab eritoe pakkumist.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on kaudsed, rõhutades haridusliku mahajäämuse otsest mõju laste tulevasele "konkurentsivõimele". See viitab usule, et hariduse kvaliteet on kriitiline tegur tulevase majandusliku edukuse tagamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduspoliitika ja keelelise integratsiooni mõju algkoolidele. Kõneleja rõhutab vajadust kaitsta eesti laste õigust läbida õppeprogramm ja vältida nende hariduslikku arengupeetust, mis on tingitud ebapiisavast eritoest mitte-eestikeelsetele õpilastele.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Andmed puuduvad. Kõned keskenduvad olemasoleva hariduspoliitika rakendamise puudujääkidele ja tagajärgedele, mitte uutele seaduseelnõudele või muudatusettepanekutele.
2 Analüüsitud kõnesid