AI Profiileerimine: Ants Frosch

Poliitiku positsioon on kogu vaadeldud perioodi jooksul läbivalt ja tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse eetilisele vastutusele, läbipaistmatule kaadripoliitikale ning institutsionaalsele ebaefektiivsusele. Kõige silmapaistvamad korduvad teemad on riiklik julgeolek (sh piirivalve, andmekaitse ja kaitsejuhtide pädevus), infrastruktuuri arendus (Via Baltica eelistamine Rail Balticule) ning demokraatia ja põhiseaduslikud küsimused, kus 2025. aastal intensiivistus vastuseis kodakondsuseta isikute valimisõigusele. Poliitiline raamistik on valdavalt väärtuspõhine (rõhutades eetikat, suveräänsust ja *jus sanguinis* põhimõtet) ning tulemuspõhine, süüdistades valitsust "käpardlikus" juhtimises, "teerulli" taktikas ja riigi "mentaalses stagnatsioonis".

Kõneleja asjatundlikkus on erakordselt sügav ja laiaulatuslik, keskendudes järjepidevalt riikliku julgeoleku, põhiseadusõiguse ning riigihalduse detailidele. Ta demonstreerib autoriteeti nii strateegilistes küsimustes (NATO, infrastruktuur, Vene mõjutustegevus) kui ka juriidilistes ja protseduurilistes nüanssides (õigusloome vead, avaliku teenistuse seadus, tippametnike valik). Asjatundlikkus on metoodiline ja detailne, toetudes spetsiifilisele tehnilisele ja juriidilisele terminoloogiale (*jus soli*, d'Hondti meetod, retsiprooksus) ning viidates ajaloolistele allikatele, ametlikele kalkulaatoritele ja julgeolekuasutuste (KAPO) arvamustele. Lisaks tugevale fookusele õigusloomele ja julgeolekule on tal spetsiifilised teadmised ka fiskaalkontrollist, e-valimiste auditeerimisest ja keskkonnatehnoloogia riskidest (fosforiiditööstus).

Poliitiku retooriline stiil on järjepidevalt formaalne, analüütiline ja nõudlik, keskendudes detailsetele juriidilistele ja protseduurilistele argumentidele, eriti majandus-, julgeoleku- ja demokraatiateemadel. Toon on valdavalt kriitiline ja võitluslik, muutudes valitsuse tegevuse hindamisel sageli teravaks, süüdistavaks ja dramaatiliseks, kasutades otseseid hinnanguid ("katastroofiline," "nepotism") ja moraalset apellatsiooni. Kõneleja tasakaalustab loogilist argumentatsiooni tugevate emotsionaalsete üleskutsetega, rikastades oma keelt ohtrate tugevate metafooride ("salaamivorstitaktika," "Kartaago tuleb hävitada") ning ajalooliste ja kirjanduslike paralleelidega süsteemsete probleemide rõhutamiseks.

Poliitiku tegevusmuster on iseloomustatud pideva ja intensiivse osalemisega Riigikogu istungitel, kus ta esineb regulaarselt mitmel päeval kuus, eriti aktiivselt 2024. aasta sügisel ja 2025. aasta alguses. Domineeriv suhtlusmuster on valitsuse tegevuse otsene kontrollimine ja järelevalve, esitades korduvalt detailseid küsimusi peaministrile ja ministritele. Tegevus on sageli klastrites, hõlmates lühikese aja jooksul mitmeid sekkumisi (nt 5 suulist sekkumist 11.2024), mis viitab keskendumisele konkreetsetele seadusandlikele või järelevalvealastele debattidele. Lisaks valitsuse küsimustamisele on ta aktiivne seadusloome algataja ja ettekandja, olles intensiivselt seotud ka Põhiseaduskomisjoni vastutusrikka tööga.

Poliitiku opositsiooniline profiil on püsivalt ja intensiivselt suunatud täitevvõimu (Vabariigi Valitsus, Peaminister, vastutavad ministrid) ning institutsionaalse juhtimise vastu. Kriitika on laiaulatuslik, hõlmates nii sisulisi poliitilisi valikuid (maksutõusud, infrastruktuur) kui ka teravaid eetilisi küsimusi (nepotism, "vereraha" skandaalid). Eriti tugevalt rõhutatakse valitsuse ebakompetentsust, vastutuse vältimist ning menetluslikke puudusi, süüdistades koalitsiooni demokraatia põlguses ja "teerulli" taktika kasutamises Riigikogu töös. Oluline fookus on ka kõrgete riigiametnike (sh Prokuratuur, Riigikantselei) kaadripoliitika ja usaldusväärsuse süsteemne kritiseerimine.

Kõneleja koostööstiili iseloomustab tugev ja järjekindel opositsioonisisene koordineerimine, osaledes laiapõhjalistes arupärimistes ja seadusandlike algatuste kaasautorluses koos erinevate opositsioonifraktsioonidega (sh EKRE, Isamaa). Samas on ta näidanud pragmaatilist valmisolekut fraktsioonideüleseks koostööks spetsiifilistes küsimustes (julgeolek, infrastruktuur) ja protseduurilistes küsimustes, viidates positiivselt ka varasemale erakondadeülesele konsensusele. Eriti 2025. aasta alguses ilmnes aktiivne kompromissi otsimine ja osalemine väga laiapõhjalistes (kuni 55 liikme) konsensusalgatustes, rõhutades vajadust ühiskondliku kokkuleppe järele.

Poliitiku fookus vaheldub tugevalt riiklike ja rahvusvaheliste teemade (julgeolek, välisesindused, seadusandlus) ning konkreetsete regionaalsete probleemide vahel, kusjuures viimane on eriti tugev 2024. aasta esimesel poolel. Regionaalselt on fookus selgelt Lõuna-Eestil, kus Otepääd kasutatakse korduvalt maaelu, hariduse (Pühajärve kool) ja kohaliku haldussuutlikkuse (KredEx, kriisivalmidus) probleemide illustreerimiseks. Lisaks rõhutatakse vajadust suunata ressursse väljapoole Tallinna ja Harjumaad ning pööratakse tähelepanu Ida- ja Lõuna-Eesti piirialade (Narva, Valga, Kohtla-Järve) keelekeskkonna ja sisejulgeoleku küsimustele.

Poliitiku majandusprofiili iseloomustab tugev vastuseis maksutõusudele ja nõue rangema fiskaalse kontrolli järele, kritiseerides lühinägelikke kokkuhoiumeetmeid, mis ignoreerivad sümbolite ja sotsiaalsete kulude väärtust. Ta rõhutab regionaalset tasakaalu, toetades sihipärast infrastruktuuri arendamist ja EL-i fondide kasutamist maaelu konkurentsivõime parandamiseks, olles samal ajal mures pensioniea tõstmise ja maapiirkondade taskukohase transpordi pärast. Olulisel kohal on ka riigi toetuste sihipärase kasutamise ja eetilise läbipaistvuse nõudmine, seades majandustegevuse (nt fosforiidi väärindamine) puhul esiplaanile keskkonna- ja terviseohutuse.

Poliitiku sotsiaalpoliitiline profiil on tugevalt rahvuslik ja konservatiivne, keskendudes Eesti identiteedi, keele ja õigusliku järjepidevuse kaitsmisele, vastustades teravalt immigratsiooni ja seostades seda otsese julgeolekuohuga. Ta nõuab ranget piirikontrolli ja vastustab kodakondsuseta isikute valimisõigust kohalikel valimistel, rõhutades *jus sanguinis* põhimõtet ja eestikeelse hariduse prioriteetsust. Julgeoleku ja vabaduste tasakaalus esineb paradoks: poliitik nõuab ranget avaliku korra kontrolli (nt taksode osas), kuid on samal ajal vankumatu eraelu puutumatuse ja põhiseaduslike õiguste kaitsja riikliku seire ja jälitustegevuse vastu. Sotsiaalküsimustes kasutatakse sageli moraalset ja eetilist raamistikku, rõhutades perekonna ja kristlike/rahvuslike väärtuste tähtsust riigielu küsimustes.

Poliitiku seadusandlik fookus on valdavalt suunatud valitsuse poliitika ja fiskaalmeetmete (nt automaks, tulumaksu tõus) vastustamisele ning rangele järelevalvele, tegutsedes eelkõige kriitiku ja kontrollijana. Korduvad prioriteedid hõlmavad riigihalduse kvaliteedi parandamist ja julgeolekuasutuste kontrollimehhanismide tugevdamist, nõudes riigiametnike konkursi korras ametisse nimetamise taastamist ning valitsusliikmete julgeolekukontrolli võrdsustamist. Oluline tegevussuund on ka valimisõiguse ja e-valimiste korra reformimine, kus poliitik nõuab süsteemi läbipaistvuse suurendamist ja pikemate logide säilitamist, olles samal ajal aktiivne Põhiseaduskomisjoni ettekandja kohalike valimiste seaduseelnõu menetlemisel. Seega on tegemist aktiivse algatajaga julgeoleku ja halduskvaliteedi teemadel, kuid domineeriv roll on opositsiooniline kontroll ja olemasolevate seaduste tühistamise nõudmine.