Täiskogu istungite kaupa: Mart Võrklaev

Esineja näitab sügavat asjatundlikkust makromajanduse, riigi rahanduse ja finantsregulatsiooni valdkonnas, viidates Eesti Panga prognoosidele ja soovitustele. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, käsitledes detailselt nii eelarve defitsiidi mõju inflatsioonile kui ka kodulaenuturu konkurentsitingimusi. Asjatundlikkus ilmneb ka seadusandlike detailide (nt ümardamisreegel, hüpoteegi notariaalse kinnituse kaotamine) tundmises.

Kõneleja demonstreerib teadmisi finantsjärelevalve ja regulatsiooni valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu krüptovaraturuosalised, krediidikassad ja tegevusluba. Ta keskendub seadusandlike nõuete ja nende rakendamise praktilistele väljakutsetele, küsides protsesside ja turumõju kohta.

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi finantsregulatsioonist, eriti hoiu-laenuühistute, panganduse järelevalve (Finantsinspektsioon) ja hoiuste tagamise (Tagatisfond, 100 000 eurot) valdkonnas. Viidatakse varasemale ministrikogemusele ja seadusemuudatuste ajaloole, näiteks 2010. aasta regionaalsuse nõuete lõdvendamisele.

Kõnelejad näitavad asjatundlikkust maksupoliitika ja selle komponentide (massi- ja CO2-komponent) osas, samuti maksutulude planeerimise (100 miljonit vs 200 miljonit) detailides. S2 on spetsialiseerunud erivajadustega inimeste sotsiaalmeetmetele, rõhutades vajaduspõhist toetust liikumisvahendite ja transpordikulude katteks.

Kõrge asjatundlikkus finantsregulatsiooni ja makseteenuste valdkonnas, selgitades välkmaksete ja põhimakseteenuse tehnilisi detaile ning viidates koostööle Finantsinspektsiooni ja Eesti Pangaga. Samuti näitab ta detailset teadmist kohaliku omavalitsuse finantsidest, esitades täpseid andmeid Rae valla lasteaia kohatasu kohta (€132.90).

Esineja demonstreerib head asjatundlikkust finantsregulatsiooni ja makseteenuste valdkonnas, selgitades direktiivi ja määruse mõju makseasutustele ja e-raha teenustele. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "välkmaksed," "keskpanga maksesüsteemid" ja "korrespondentkontod." Tuuakse näiteid rahvusvahelistest ettevõtetest (TransferWise, PayPal) ja teistest riikidest (Leedu, Belgia), et illustreerida regulatsiooni mõju.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust riigieelarve täitmise ja haridusvaldkonna finantside osas, esitades konkreetseid andmeid 2024. aasta eelarve ülejääkide kohta. Mainitakse täpseid summasid, nagu 107 miljonit eurot üldist ülejääki ja 40 miljonit eestikeelses hariduses, ning viidatakse varasematele puudujääkidele. Expertise on suunatud eelarvedistsipliini ja finantsjuhtimise kriitikale.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Euroopa Liidu struktuurifondide haldamise ja statistika osas, tuues välja konkreetsed numbrid (73% kohustatud, 14% välja makstud) ja ajaloolise positsiooni Euroopas. Samuti on ta kursis spetsiifiliste kaitsekulude rahastamise algatustega nagu ReArm, küsides selle edasimineku kohta Euroopast.

Kõneleja näitab üles kõrget asjatundlikkust finants- ja pangandusseadusandluse alal, käsitledes detailselt põhimaksekonto regulatsiooni, võrguühenduseta kaardimakseid ja võlaõigusseaduse muudatusi. Ta kasutab konkreetseid andmeid kultuurkapitali laekumiste ja maksutõusude mõju kohta, viidates 4,5 miljoni euro suurusele tõusule aastatel 2023–2024. Asjatundlikkus laieneb ka parlamendi menetlusprotseduuridele ja komisjonitöö detailidele.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Riigikogu menetluskorrast ja põhiseaduse sätetest (§ 142 ja § 139 lg 2), mis reguleerivad õiguskantsleri ettepanekuid ja lisamärkusi. Ta on asjatundlik maksunduse ja eelarvepoliitika valdkonnas, käsitledes detailselt mootorsõidukimaksu administreerimist, registreerimistasude tagastamise regulatsiooni puudumist ja riigieelarve defitsiidi põhjuseid. Ta kasutab tehnilist võrdlust maamaksuga, et selgitada mootorsõidukimaksu arvestamise aluseid.

Kõneleja näitab autoriteeti rahandus- ja maksuküsimustes (mootorsõidukimaks) ning eriti Riigikogu menetlusprotseduurides, esitades detailseid kokkuvõtteid komisjoni aruteludest ja viidates seletuskirja puudustele. Ta demonstreerib põhjalikku teadmist komisjoni tööst, sealhulgas konkreetsetest küsimustest ja vastustest, ning eristab käsitletavat eelnõu seotud põhiseaduslikkuse aruteludest.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust Riigikogu rahanduskomisjoni töö ja menetlusotsuste edastamisel, tuues välja hääletustulemused ja protseduurilised detailid. Tal on ka spetsiifiline teadmine automaksu aluseks olevatest CO2 vahemikest ja poliitilistest läbirääkimistest selle teema ümber. Ta suudab selgitada, miks sisulist arutelu komisjonis ei toimunud.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi riigieelarve kontrolli, lennundusettevõtte Nordica finantsajaloo ja riigiabi tingimuste osas. Ta kasutab konkreetseid andmeid (30 miljonit, 8,5% vs 18,6% riigivõla kasvu) ja viitab spetsiifilistele sündmustele, nagu Nordica viimane lend 2019. aastal ja Euroopa Komisjoni riigiabi loa tingimused.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust pangandussektori maksustamise alal. Kasutatakse konkreetseid statistilisi andmeid ja tehnilisi termineid, viidates maksude laekumisele (300 miljonit vs ligi miljard) ja konkreetsetele maksumääradele (14%, 18% ja 22% tulumaks dividendidelt).

Kõneleja näitab praktilist teadlikkust lemmikloomadega seotud pikaajalistest kogukonnaprobleemidest, tuues näite oma koduvallast. Ta keskendub seadusandluse praktilisele mõjule, nõudes selgitust, millised uued õigused reaalseks sekkumiseks eelnõuga juurde tekivad.

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi mootorsõidukimaksu seaduse disainist, eesmärkidest ja rakendusdetailidest, sealhulgas maksusummade ja erandite osas. Ta kasutab tehnilisi termineid (ajutiselt kustutatud, fantoomautod) ja viitab Transpordiameti prognoositud negatiivsele mõjule riigieelarvele (3 miljonit eurot). Ta rõhutab, et omaalgatuslik lammutamine ei ole seaduspärane, demonstreerides õiguslikku teadlikkust.

Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust maksunduse ja ettevõtluskonto regulatsiooni alal, kasutades täpseid numbrilisi andmeid (nt 20%, 40%, 40 000 eurot) ja tehnilisi termineid (sotsiaalmaks, ettevõtlustulumaksu andmekogu). Ta suudab selgitada keerulisi maksustamismuudatusi ja nende mõju riigieelarvele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigieelarve ja fiskaalpoliitika teemadel, analüüsides opositsiooni alternatiivse eelarve läbipaistvust. Ta kritiseerib konkreetsete kokkuhoiukohtade puudumist, viidates üldistatud 300 miljoni euro suurusele summale ilma sisulise selgituseta. Asjatundlikkus väljendub nõudmises jõuda "päris kokkuhoiukohtadeni" ja tegudeni.

Kõrge asjatundlikkus maksunduse ja finantsküsimuste vallas, olles juhtivkomisjoni ettekandja nii mootorsõidukimaksu kui ka käibemaksuseaduse muudatuste teemal. Ta demonstreerib teadmisi EL-i direktiivide ülevõtmisest, väikeettevõtjate halduskoormuse vähendamisest ja tehnilistest rakendusprobleemidest (nt tarkvaraarenduse ajakava). Kolleegid nimetavad teda eksperdiks, mida ta ka ise märgib.

Kõneleja demonstreerib teadmisi riigieelarve seaduse tehnilistest aspektidest, viidates konkreetselt kohaliku omavalitsuse tasandus- ja toetusfondi valemile. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat (valem, paragrahv 3), mis viitab detailsele seadusandlikule tundmisele eelarve ja kohaliku halduse rahastamise valdkonnas.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust maksupoliitika detailides, kasutades tehnilisi termineid (maksuküür, tulumaksuvaba miinimum, tulumaksutõus) ja esitades konkreetseid arvutusi. Argumentatsiooni toetatakse spetsiifiliste numbriliste andmetega (2%, 2100 eurot, 1200–1300 eurot aastas), mis viitab oskusele fiskaalpoliitikat analüüsida.

Kõrge asjatundlikkus maksupoliitika ja maksuseaduste alal, eriti kinnisvara käibemaksu (sh uusehitiste maksustamine ja kasutusse andmise skeemid) ning ettevõtluskonto regulatsiooni osas. Esineja kasutab täpseid tehnilisi termineid ja selgitab detailselt keerulisi piirmäärasid, nagu Eesti 40 000 euro piir ja EL-i 100 000 euro piir käibemaksukohustuslasena registreerimisel. Ekspertiis seisneb ministeeriumi ametnike ja ministri selgituste täpses edasiandmises ning komisjoni arutelu kokkuvõtmises.

Kõneleja näitab teadmisi keskkonnaministeeriumi algatatud romude kogumise teemal, viidates nii seletuskirjale kui ka konkreetsele suvisele kogumisringile. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "kokkukorjamise kohustus" ja "automüüja või -tootja poolt rahastamine".