Kuude kaupa: Mart Võrklaev
Kokku kuid: 10
Täielikult profileeritud: 10
09.2025
16 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust finantsregulatsiooni, panganduse järelevalve ja makromajanduse teemadel, viidates Finantsinspektsiooni, Tagatisfondi ja Eesti Panga tööle. Kasutab tehnilisi termineid ja viitab konkreetsetele seadusemuudatustele, nagu HLÜ-de ümberkujundamise ajaraam ja ümardamisreegli jõustumine. Mainib varasemat ministri kogemust HLÜ-dega kohtumisel ja lahenduste otsimisel.
06.2025
5 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib tugevat asjatundlikkust finantsvaldkonna regulatsioonides, esitades detailseid ettekandeid põhimakseteenuse regulatsiooni ja välkmaksete võimaldamise kohta makseasutustele. Ta kasutab tehnilisi termineid (normitehnilised muudatused, võrguühenduseta kaardipõhised maksed) ja omab täpset teadmist Rae valla lasteaia kohatasu suurusest.
05.2025
3 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib tehnilist pädevust Euroopa Liidu struktuurifondide haldamises, tuues välja täpsed näitajad (73% kohustustega kaetud, 14% välja makstud). Tal on detailne ülevaade riigieelarve planeerimise probleemidest haridusvaldkonnas, viidates konkreetsetele ülejäägi summadele. Lisaks on kõneleja kursis keeruliste EL-i finantsdirektiividega, mis puudutavad makseasutuste (nt Wise, PayPal) juurdepääsu keskpanga maksesüsteemidele.
04.2025
16 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust rahanduse, maksustamise ja seadusandliku menetluse vallas, tegutsedes Rahanduskomisjoni ettekandjana. Ta esitab detailseid andmeid komisjoni hääletustulemuste ja menetlusotsuste kohta ning valdab tehnilisi detaile mootorsõidukimaksu, registreerimistasude tagastamise ja finantsteenuste regulatsiooni (põhimaksekontod, võrguühenduseta kaardimaksed) osas. Samuti on ta kursis põhiseaduse sätetega (§ 142 ja § 139 lg 2), mis reguleerivad õiguskantsleri ettepanekute menetlemist.
03.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi riigi rahanduse, lennunduspoliitika ja eelarvekontrolli valdkonnas, viidates täpsetele kuupäevadele ja finantsandmetele (30 miljonit eurot, laenukoormuse kasv 8,5%-lt 18,6%-le). Eriti rõhutatakse Nordica operatiivseid detaile, nagu kahjumlikud Tallinna liinid, allhanketeenuse pakkumine ja riigiabi loa tingimused Euroopa Komisjonilt. Kasutatakse tehnilisi termineid ja viidatakse spetsiifilistele menetlustele (Riigieelarve kontrolli erikomisjon, pankrotihaldurite kokkuvõte).
02.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib detailset teadmist panganduse maksustamise osas, tuues esile konkreetsed maksumäärad (18% klassikaline tulumaks, 22% dividendimaks) ja riigieelarvesse laekunud summad (ligikaudu miljard 2023–2028). Ta on kursis ka kohaliku tasandi sotsiaalsete probleemidega, viidates aastakümneid kestnud koerte terroriseerimise juhtumitele.
12.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust mootorsõidukimaksu seaduse ja selle rakendamise osas, olles kursis seaduse disainipõhimõtete ja eranditega. Kasutatakse konkreetseid andmeid, nagu üle 200 000 fantoomauto registris, 50 euro suurune maks vanematele autodele ja Transpordiameti prognoositud 3 miljoni euro suurune negatiivne mõju riigieelarvele. Erialane fookus on maksupoliitikal, registrite korrastamisel ja keskkonnaeesmärkidel.
11.2024
29 Sõnavõtud
Näitab sügavat asjatundlikkust maksunduse ja seadusloome protseduuride vallas, esinedes Rahanduskomisjoni ettekandjana. Selgitab tehnilisi detaile seoses EL-i direktiivide ülevõtmisega, käibemaksuseaduse sätetega ja ettevõtluskonto maksustamise muudatustega. Rõhutab korduvalt komisjoni protokollide ja menetluslike otsuste olulisust.
10.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi maksupoliitika detailidest, kasutades tehnilisi termineid (maksuküür, tulumaksuvaba miinimum) ja konkreetseid arvutusi keskmise palga mõju kohta. Ta esitab täpseid numbreid (€2100 palk, €1200–€1300 netokasum aastas) oma väidete toetuseks. Samuti on ta kursis riigieelarve seaduse struktuuri ja kohalike omavalitsuste rahastamise valemite asukohaga paragrahvides.
09.2024
4 Sõnavõtud
Kõrge asjatundlikkus finants- ja maksuseaduste valdkonnas, eriti käibemaksu regulatsioonide (kinnisvara, EL-i piirmäärad) ja ettevõtluskonto skeemi osas. Kasutab tehnilist terminoloogiat (nt "võõrandamine", "käibemaksu mahaarvestamine") ja suudab detailselt edasi anda keerukaid komisjoni arutelusid, tuginedes ekspertide (Aet Külasalu, Kairi Ani) selgitustele. Samuti näitab huvi keskkonnapoliitika rahastamise ja rakendamise detailide vastu.