Istungi profiil: Varro Vooglaid
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-12-16
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse ebaõnnestumistele õigusloome protseduurides ja õigusriikluse põhimõtete järgimisel. Kõneleja kritiseerib teravalt demokraatlikust protsessist kõrvalekaldumist ja nõuab kriitiliste seisukohtade arvestamist kohtunike nimetamisel. Kriitika on peamiselt väärtuspõhine, rõhutades sisemise õigluse ja välise regulatsiooni suhet (viide Platonile).
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust õigusloome, põhiseadusõiguse ja kohtumenetluse valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "põhiseaduslikkuse analüüs" ja "hea õigusloome tava". Ta tugineb andmetele (nt 70% eelnõudest ilma analüüsita) ning viitab Põhiseaduse § 3 lõikele 1. Lisaks demonstreerib ta filosoofilist tausta, sidudes seaduste paljususe ühiskonna kõlbelise seisundiga (Platoni käsitlus).
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja teravalt kriitiline, rõhudes loogikale ja õigusriikluse põhimõtetele. Kõneleja kasutab argumentide toetuseks otseseid tsitaate valitsuse aruandest, et näidata valitsuse enesekriitilisust ja samas tegevusetust. Ta kasutab isiklikku kogemust (osalemine menetlustes) ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada kohtusüsteemi kallutatust.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned on esitatud täiskogu istungil Justiitsministrile suunatud küsimuste ja aruande analüüsina, mis viitab aktiivsele osalemisele parlamendi kontrollifunktsioonis. Kõneleja tegeleb valitsuse esitatud dokumentide põhjaliku analüüsiga. Muude tegevusmustrite kohta andmed puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Justiitsminister ja Vabariigi Valitsus, keda kritiseeritakse teravalt hea õigusloome tava rikkumise ja põhiseaduslikkuse analüüside tegemata jätmise eest. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, süüdistades valitsust selles, et probleemid korduvad aastast aastasse ning et valitsuse usaldus on langenud. Kõneleja kritiseerib ka kohtusüsteemi kallutatust.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmed puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikul tasandil, käsitledes Eesti õigusloome kvaliteeti, kohtusüsteemi toimimist ja põhiseaduslikkuse küsimusi. Mainitakse ka Euroopa Liidu õigusega kooskõla analüüsi, kuid seda vastandatakse Eesti põhiseaduse analüüsi puudumisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmed puuduvad, välja arvatud kaudne viide riigieelarvega seotud kiireloomulistele eelnõudele, mis olid mõeldud riigi tulude suurendamiseks või kulude vähendamiseks. Kõneleja kritiseerib nende eelnõude kiiret ja puudulikku menetlemist.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimusi käsitletakse filosoofilisest vaatenurgast, seostades seaduste rohkust ühiskonna kõlbelise väärastumisega ja inimeste sisemiste piirangute puudumisega. See viitab murele ühiskonna moraalse terviklikkuse pärast, mis vajab vähem välist regulatsiooni.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on õigusloome kvaliteedi ja protseduuride parandamine, nõudes tungivalt põhiseaduslikkuse analüüsi säilitamist kõigi eelnõude puhul. Kõneleja on valitsuse poolt algatatud kiirustatud ja puudulike eelnõude vastane, eriti mis puudutab koalitsioonileppe ja riigieelarvega seotud seaduseelnõusid. Ta on vastu standardite langetamisele, mis annaks ametnikele suva põhiseaduslikkuse analüüsi tegemata jätmiseks.
3 Analüüsitud kõnesid