Istungi profiil: Varro Vooglaid
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-10-21
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse vastane, keskendudes riikliku mälu (Lihula ausamba takistamine) ja institutsionaalse ebakompetentsuse (tühjade vanglate ehitamine) kriitikale. Kõneleja väljendab tugevat vastuseisu vaenukõne kriminaliseerimisele Ühendkuningriigi eeskujul, nähes selles ohtu kodanikuvabadustele ja "meelsusvangide" tekitamisele. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, rõhutades rahvuslikku väärikust ja korruptsioonivastast võitlust.
8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust Ühendkuningriigi vaenukõne menetluste statistika osas, kasutades konkreetseid arve (nt 12 737 juhtumit, 85% süüdimõistmine 2023. aastal) oma seisukohtade toetuseks. Samuti on ta kursis Lihula monumendi varasema ekspertiisi tulemustega aastast 2004, rõhutades, et natsisümboolika puudumine oli juba tuvastatud. Ta esitab detailseid küsimusi vanglate kasutamise ja korruptsiooniskeemide võimalikkuse kohta.
8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on valdavalt võitlev, süüdistav ja otsekohene, kasutades tugevaid emotsionaalseid termineid ("häbiväärne," "labane valetamine"). Kõneleja kombineerib faktilisi andmeid (UK statistika) ja loogilist arutlust (politsei menetluse ebaveenvus) otseste isiklike rünnakutega vastaste vastu. Ta nõuab vastutust ja vabandamist, eriti Jürgen Ligi suunas esitatud süüdistuste puhul.
8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on täiskogu istungil väga aktiivne, esitades nii küsimusi ministrile kui ka pikemaid sõnavõtte mitmel teemal. Teemad vahelduvad kiiresti (vanglad, vaenukõne, Lihula, kolleegi käitumine), mis viitab laiale haardele istungi jooksul. Ta viitab jooksvalt teiste riikide (Ühendkuningriigi) kodulehekülgedelt leitud informatsioonile.
8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsus (Lihula ausamba takistamise ja vaenukõne plaanide eest) ning konkreetsed kolleegid. Jürgen Ligit rünnati isiklikult ja intensiivselt, süüdistades teda "labases valetamisega" naiskolleegi välimuse kommenteerimise osas ning nõudes temalt mehisuse kokkuvõtmist ja vabandamist. Valitsuse tegevust Lihula asjus peetakse "häbiväärseks" ja õigust rikkuvaks.
8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab toetavalt ja nõustub kolleegide Rene Koka ja Tõnis Lukase seisukohtadega, mis puudutavad vanglate vajadust ja 1944. aasta võitlejate mälestamist. See näitab koostööd sarnaste seisukohtadega kolleegidega, kuid andmed erakondadeülese kompromissi kohta puuduvad.
8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklik (Eesti vanglapoliitika, valitsuse tegevus) ja rahvusvaheline (Ühendkuningriigi vanglakokkulepe ja vaenukõne seadused). Regionaalselt mainitakse Lihulat seoses mälestusmärgi püstitamise takistamisega, rõhutades selle olulisust rahvusliku mälu kontekstis.
8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja kritiseerib teravalt riiklikke suuri investeeringuid (vanglad, Rail Baltic), mis on osutunud ebavajalikuks, vihjates korruptsiooniskeemidele ja vastutuse puudumisele. Ta seab kahtluse alla riikliku institutsionaalse süsteemi võime suuri projekte ette näha ja planeerida.
8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil kodanikuvabadused ja sõnavabaduse kaitse, vastandudes vaenukõne kriminaliseerimisele, mis tema hinnangul võib viia inimeste vangistamiseni ilma reaalse kahju tekitamiseta. Samuti rõhutatakse tungivalt vajadust tunnustada ja mälestada 1944. aastal Eestit kaitsnud mehi, pidades valitsuse tegevust selles osas häbiväärseks.
8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud vastuseisule kavandatavale vaenukõne kriminaliseerimisele, mida peetakse ohtlikuks. Lisaks keskendutakse valitsuse tegevuse kontrollimisele ja kritiseerimisele seoses vanglate haldamise ning politsei menetlustoimingutega Lihula monumendi juhtumis, nõudes õigust rikkunud operatsioonide lõpetamist.
8 Analüüsitud kõnesid