Istungi profiil: Varro Vooglaid
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-13
Poliitiline positsioon
Poliitiline rõhuasetus on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes kodanike põhiõigustele, nagu mittediskrimineerimine ja süütuse presumptsioon, eriti seoses ligipääsuga elutähtsatele teenustele. Kõneleja toetab õiguskantsleri ettepanekut panganduse valdkonnas, kuid nõuab seejuures sügavamate, printsipiaalsete probleemide lahendamist. Samuti väljendab ta sügavat skepsist valitsuse ja julgeolekuasutuste väidete suhtes, nõudes faktide ja tõendite esitamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust põhiseadusõiguse ja õiguslike põhimõtete alal, käsitledes võrdse kohtlemise ja süütuse presumptsiooni rikkumisi panganduses. Ta määratleb pangateenuse kui infrastruktuuriteenuse, mis viitab teadlikkusele majanduslikest ja sotsiaalsetest mõjudest. Lisaks analüüsib ta kriitiliselt julgeolekuasutuste esitatud väiteid hübriidoperatsioonide kohta, nõudes tõenduspõhist lähenemist.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, küsitlev ja kohati teravalt kriitiline, eriti ametlike väidete ja institutsioonide tegevusetuse suhtes. Kõneleja kasutab loogilisi apelle ja ilmekaid analoogiaid (nt kohvikupidaja näide) põhimõtteliste probleemide esiletoomiseks. Ta rõhutab, et keeldub uskumast "tühipaljaid väiteid" ning nõuab tegutsemist faktide ja tõendite alusel.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmeid esinemissageduse või rütmi kohta ei ole piisavalt, kuid kõik esinemised toimusid ühe täiskogu istungi raames küsimuste ja arutelude vormis. Kõneleja on aktiivne küsija, kes laiendab arutelu teema algsest fookusest printsipiaalsetele õigusprobleemidele.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud pangandussektori vastu, kes rikub mittediskrimineerimise põhimõtteid, lülitades inimesi ühiskondlikust elust välja. Tugev vastuseis on suunatud ka valitsusasutustele (minister, Kaitsepolitseiamet), kes esitavad väiteid Vene eriteenistuse seotusest ilma piisavate faktiliste tõenditeta. Kõneleja kritiseerib väidetavat hübriidoperatsiooni "käpardlikuks" ja "lasteaiatasemeks".
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on valmis toetama kolleegide või institutsioonide (õiguskantsler) ettepanekuid, mis on suunatud probleemide lahendamisele. Samas kasutab ta seda toetust platvormina, et tõstatada sügavamaid ja laiemapõhjalisi õiguslikke küsimusi, kutsudes üles institutsioone (Põhiseaduskomisjon) nende üle mõtlema.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikel ja põhiseaduslikel küsimustel, mis puudutavad kõiki Eesti elanikke, nagu pangateenuste kättesaadavus ja riigi julgeolekuasutuste tegevuse läbipaistvus. Spetsiifilist regionaalset rõhuasetust ei ole.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja toetab üldiselt ettevõtjate õigust kliente valida, kuid teeb erandi pangandusele, kuna see on monopoolses seisundis infrastruktuuriteenus. Ta pooldab regulatsiooni, mis tagaks universaalse ligipääsu pangateenustele, et vältida inimeste majanduslikku ja sotsiaalset väljalülitamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev rõhuasetus on kodanikuõigustel ja vabadustel, eriti võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtete tagamisel. Kõneleja kaitseb süütuse presumptsiooni põhimõtet olukorras, kus pangad sulgevad kontosid ilma õigusvastase teo tõendamise või isegi etteheiteta.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja toetab õiguskantsleri ettepanekut, mis on seotud pangateenustega, kuid tema peamine seadusandlik huvi on printsipiaalse probleemi lahendamine, mis puudutab pankade õigust suvaliselt kontosid sulgeda. Ta nõuab ka faktipõhist lähenemist julgeolekuküsimustes, mis viitab soovile parandada tõenduspõhisust seadusandluses ja järelevalves.
3 Analüüsitud kõnesid