Istungi profiil: Varro Vooglaid
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-03-18
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on õigusriigi põhimõtete kaitsel, nõudes korruptsioonivastase seaduse ebamäärase toimingupiirangu ja seotud isiku määratluse viivitamatut täpsustamist. Esineja on tugevalt kriitiline Justiitsministeeriumi tegevusetuse ja prokuratuuri karistamatuse tunde suhtes, pidades olukorda Eesti Vabariigi häbiplekiks. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades õigusselguse ja isikliku vastutuse printsiibi olulisust.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust korruptsioonivastase seaduse (§ 7, § 11), prokuratuuriseaduse (§ 9) ja avaliku teenistuse seaduse (§ 80) paragrahvide osas, keskendudes eriti toimingupiirangu ja seotud isiku juriidilistele määratlustele. Argumente toetatakse konkreetsete kohtulahendite (Kajar Lember, Parvel Pruunsild/Priit Humal, Ain Seppik) ja õiguskantsleri varasemate seisukohtade tsiteerimisega, rõhutades õigusselguse puudumist.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt kriitiline, tungiv ja kohati emotsionaalne, segades juriidilist argumentatsiooni tugevate apellidega õigluse ja vastutuse järele. Kasutatakse tugevaid metafoore (nt prokuratuur kui "hakklihamasin") ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada ebaõiglust ja ametnike karistamatust. Toon on formaalne, kuid kirglik, nõudes olukorra viivitamatut korda tegemist.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineja on aktiivne täiskogu istungil, esitades arupärimisi, mis puudutavad justiitsvaldkonna süsteemseid probleeme ja kõrge profiiliga kriminaalmenetlusi. Märgitakse, et üks arupärimine (toimingupiirangu kohta) oli esitatud juba 2023. aasta mais, näidates järjepidevust teema tõstatamisel.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev opositsioon on suunatud Prokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti (Kapo) vastu, keda kritiseeritakse võimu kuritarvitamise, alusetute süüdistuste esitamise ja mainekahju tekitamise eest. Justiitsministeeriumit kritiseeritakse tegevusetuse pärast seadusemuudatuste algatamisel, nõudes, et prokurörid, kes viivad kohtusse alusetuid süüdistusi, peaksid kaotama oma töökoha. Kriitika on nii protseduuriline (õigusvastane kinnipidamine) kui ka sisuline (seaduse ebamäärasus).
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Esineja kutsub üles erakondadeülesele koostööle, rõhutades, et seaduse parandamine on apoliitiline küsimus, mis tuleb korda teha sõltumata koalitsioonist või opositsioonist. Rõhutatakse vajadust leida adekvaatne ja toimiv lahendus, mis vastaks õigusriigi nõuetele.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul tasandil, käsitledes Eesti õigussüsteemi ja keskvalitsuse asutuste (Justiitsministeerium, Prokuratuur, Kapo) tegevust. Regionaalseid näiteid (Tartu abilinnapea kaasused) kasutatakse illustreerimaks riikliku seaduse rakendamise probleeme.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendutakse kodanikuvabaduste ja õigusriigi kaitsele riikliku võimu (Prokuratuur, Kapo) kuritarvitamise eest, rõhutades, et ebamäärased karistusnormid ohustavad iga ausa inimese õigust rahulikule elule. Eriti rõhutatakse mainekahju hüvitamise puudumist alusetute kriminaalmenetluste korral.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on korruptsioonivastase seaduse muutmisel, et tagada toimingupiirangu ja seotud isiku määratluste õigusselgus. Esineja on initsiaator arupärimiste kaudu, nõudes Justiitsministeeriumilt konkreetset plaani seadusandlikuks lahenduseks, ning kritiseerib valitsuse initsiatiivi puudumist.
7 Analüüsitud kõnesid