Istungi profiil: Varro Vooglaid
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-03-12
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale toetusele otsedemokraatiale ja rahva suveräänsuse teostamisele. Kõneleja väidab, et Eesti riigielu korraldamisel on deklareeritud demokraatia ideaal ja reaalsus omavahel tõsises nihkes, kuna rahval puudub rahvaalgatuse ja rahvahääletuste õigus. Ta nõuab valimiskorra reformi, kritiseerides üleriigilisi nimekirju ja e-valimiste läbipaistmatust, ning toetab tugevalt siduvate referendumite võimaldamist kohalikul tasandil.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust Eesti põhiseadusõiguse ja poliitilise ajaloo alal, viidates 1934. aasta riigipöördele ja põhiseaduse paragrahvile 1. Erialateadmisi kasutatakse valimiskorra (üleriigilised nimekirjad, e-valimised) ja rahvahääletuste mehhanismide kriitiliseks analüüsiks. Samuti palub ta vastastelt konkreetseid, kaalukaid näiteid siduvate referendumite negatiivsete tagajärgede kohta teistes demokraatlikes riikides.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, kuid teravalt kriitiline ja võitluslik, kulmineerudes väitega, et Eesti ei ole praeguses olukorras demokraatlik riik. Kõneleja kasutab loogilisi argumente, tuginedes ajaloolistele sündmustele (12. märts 1934) ja põhiseaduse analüüsile, esitades samas vastastele väljakutsuvaid retoorilisi küsimusi. Toon on süüdistav ja murelik, nimetades olukorda "häbiväärseks".
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungil, esitades nii pikema põhimõttelise kõne kui ka küsimusi eelnõu ratsionaalsete vastuargumentide ja negatiivsete rahvahääletuste näidete kohta. Tegevusmuster on seotud konkreetse seaduseelnõu menetlemisega, mille ajastus seotakse sümboolselt 1934. aasta riigipöörde 90. aastapäevaga.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev vastuseis on suunatud Riigikogu enamuse (koalitsiooni) ja ilmselt ka osa opositsiooni vastu, keda süüdistatakse demokraatliku riigikorralduse vastustamises. Kriitika on põhimõtteline, väites, et enamus hääletab eelnõu prügikasti, et vääramatult viia ellu ette paikapandud poliitilist programmi. Kõneleja intensiivsus on väga kõrge, deklareerides, et enamik Riigikogu liikmetest ei taha, et Eesti oleks demokraatlik riik.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab kolleeg Jaak Valgele, kes selgitas ajaloolist tausta, mis viitab koostööle oma poliitilise rühma sees. Laiema parlamendi enamuse suhtes on stiil aga konfronteeriv ja süüdistav, väljendades lootust olukorra muutumisele, kuid mitte avatust kompromissidele enamusega.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Põhifookus on riiklikul ja põhiseaduslikul tasandil, käsitledes Eesti riigielu ja rahva suveräänsust. Ainus regionaalne fookus on toetus siduvate referendumite algatamise õigusele kohalike omavalitsuste tasandil, et anda rahvale võimalus demokraatiat harjutada.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ei ole piisavalt andmeid.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ei ole piisavalt andmeid.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on kohaliku omavalitsuse tasandi siduvate referendumite eelnõu toetamine, mille hääletamist peetakse demokraatia lakmuspaberiks. Kõneleja on selle algatuse tugev pooldaja ja kasutab seda platvormina, et nõuda laiemalt rahvaalgatuse õiguse taastamist, presidendi otsevalimist ning valimiskorra (sh e-valimiste) reformimist.
3 Analüüsitud kõnesid