Päevakorra profiil: Varro Vooglaid
Eesti osalemine Ukraina sõjas
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Poliitiline põhiseisukoht on tugev vastuseis Eesti kaitseväelaste saatmisele Ukrainasse, kuna see suurendab reaalselt ohtu jõuda otsesesse sõtta Venemaaga, mida peetakse Eesti riigile katastroofiks. See seisukoht on kantud reaalsest kartusest ja on hetkel kõneleja jaoks suurim mure, ületades isegi mured massilise immigratsiooni, sündimuse ja majanduse pärast. Seisukoht on peamiselt väärtuspõhine (riigi julgeolek) ja protseduuriline (Riigikogu mandaadi nõue).
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse ja julgeolekupoliitika vallas, viidates Eesti kaitseväe eriüksuslaste tegevusele Ukrainas ja tegevväelaste lähetamise juriidilistele nüanssidele. Eriti rõhutatakse põhiseaduslikku nõuet Riigikogu mandaadile vägede kasutamisel välisriikides. Samuti viidatakse konkreetsetele allikatele, nagu presidendi kaitsenõuniku Madis Rolli sõnadele, keda nimetatakse luuretöötajaks.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline, murelik ja tungiv, rõhutades Eesti riigi ja rahva jaoks katastroofilist ohtu, mis kaasneb valitsuse praeguse poliitikaga. Kasutatakse nii loogilisi apelle (põhiseaduslikud küsimused) kui ka emotsionaalseid (kartus sõja ees), samas lükatakse kategooriliselt tagasi vastaspoole sildistamine Kremli narratiivide levitajaks. Kõneleja on poleemiline, süüdistades vastaspoolt ebaaususes ja propagandistliku raamistiku kehtestamises.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster näitab korduvat ja järjepidevat küsimuste esitamist Riigikogu infotundides peaministrile ja kaitseministrile Eesti vägede saatmise teemal, viidates varasematele sarnastele küsimustele. See viitab süstemaatilisele valitsuse tegevuse jälgimisele ja kritiseerimisele julgeolekuküsimustes.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on valitsusega, keda süüdistatakse Eesti viimises sõtta Venemaaga ja Riigikogu põhiseaduslikest õigustest mööda minemises kaitseväelaste lähetamise kaudu. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitika sisu (eskaleerimise oht) kui ka menetluslikku ebakorrektsust (mandaadi puudumine). Kõneleja kritiseerib ka valitsuse katset tembeldada kriitilised küsimused Kremli narratiivide levitamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid pole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul julgeolekul ja rahvusvahelisel tasandil, käsitledes Eesti ja Venemaa suhteid ning Eesti osalemist Ukraina konfliktis. Kõneleja rõhutab Eesti rahva ja riigi huve, pidades silmas sõja vältimist.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on mainitud vaid möödaminnes kui üks põhjendatud murekohtadest, mis on siiski vähem oluline võrreldes sõjaohuga. Konkreetseid seisukohti maksude, eelarve või regulatsioonide osas ei esitata.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Mainitakse põhjendatud muret massilise immigratsiooni ja sündimuse pärast, kuid need teemad jäävad julgeolekuküsimuse varju. Sotsiaalprobleeme käsitletakse üldiste muredena, mitte detailsete poliitiliste prioriteetidena.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Riigikogu põhiseadusliku rolli kaitsmisel, nõudes valitsuselt mandaadi küsimist kaitseväe tegevväelaste Ukrainasse saatmiseks. Kõneleja süüdistab valitsust Riigikogust mööda minemises, vormistades eriüksuslaste saatmised lähetustena.
2 Analüüsitud kõnesid