Eesti osalemine Ukraina sõjas

Tänane üheksas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teemaks on Eesti osalemine Ukraina sõjas. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister ja teised ministrid! Te ütlesite kuuendale küsimusele vastates, et valitsus töötab ennekõike selle nimel, et siia ei tuleks sõda. Minu küsimus, nagu ka varasemalt sarnasel teemal esitatud küsimused, on kantud sellest, kuidas öelda, kartusest, reaalsest kartusest, et see poliitiline programm, mida te ellu viite, võib päädida risti vastupidise tagajärjega ehk mitte sellega, et sõda siia ei tule, et Eesti ei jõua sõtta Venemaaga, vaid vastupidi, me jõuamegi sõtta Venemaaga. Ja ma pean tunnistama, et ükski mure ei ole suurem. Meil on põhjendatud mure massilise immigratsiooni pärast, meil on põhjendatud mure sündimuse pärast, meil on põhjendatud mure majandusega seonduvates küsimustes, aga minul vähemalt isiklikult suuremat muret praegusel hetkel Eesti poliitikast rääkides ei ole. Eelnevates infotundides ma olen küsinud teie käest, kas on juba saadetud Eesti kaitseväe tegevteenistujaid Ukrainasse. Ma olen küsinud seda ka härra kaitseministrilt. Olen saanud selliseid suhteliselt põiklevaid vastuseid, olgem ausad. Aga fakt on see, et tegelikult ju juba on. Ma tean usaldusväärsetest allikatest, et Eesti kaitseväe eriüksuslased teevad juba pikka aega Ukrainas väljaõpet Ukraina armeele. See on fakt. Lükake ümber, kui ma eksin. Riigikogult samas ei ole selleks mandaati küsitud ega saadud. Need kaitseväelaste saatmised sinna on vormistatud kõik lähetustena. See on eraldi küsimus, kas see on korrektne või mitte. Aga mõne päeva eest vahendati ühes ingliskeelses portaalis presidendi kaitsenõuniku Madis Rolli sõnu. Ta ütles, et valitsus tõsiselt kaalub järgmisi samme selles osas – kuigi, ma ütlen, jutt käib ju sammudest, mis tegelikult juba on tehtud –, et saata Eesti kaitseväe tegevväelased Ukrainasse väljaõpet teostama. Seetõttu küsingi teie käest: kas nüüd on siis saavutatud selles küsimuses mingisugune uus tase, et te päriselt kaalute selliseid samme? Ja kui kaalute, kas küsite selleks ka Riigikogult mandaati?

Aitäh! Kõigepealt, presidendi kaitsenõunik võiks rääkida sellest, mida president teeb. Las valitsuse esindajad räägivad sellest, mida valitsus teeb ja mida ta kaalub ja mida ta ei kaalu. Seda esiteks. Mul ei ole sellele mitte midagi juurde lisada, mida ma olen teile varasemalt vastanud. Aga veel kord, ma olen ka teile öelnud, et ausalt öeldes neid igasuguseid kinnitusi on vaja just Venemaale: mida me teeme, mida me ei tee. [Üle-]eelmisel nädalal, 4. mail oli Ekspressis väga põhjalik analüüs selle kohta, et teie isiklikult olete levitanud Kremli strateegilisi narratiive nii enne kui pärast Venemaa täiemahulise sõja alustamist Ukrainas. Ma tsiteerin praegu seda artiklit: "Kremli sõjakuriteod, tsiviilelanike pommitamine, laste küüditamine ei ole Vooglaiu käitumist pidurdanud – pigem vastupidi. Soovite näiteid? Siin on neid paarkümmend." Ja tõesti, on päris õõvastav seda kõike lugeda. Need väited, kui [teha] siit läbilõige: te olete kogu aeg mures Venemaa pärast, et ei tea, et meie justkui oleme ohuks Venemaale. Ma ütlen teile ausalt: ei ole plaanis Eesti riigil ega minu teada ka Läti riigil ega Leedu riigil ega Poolal kuulutada sõda Venemaale. Meie ei ohusta Venemaad mitte kuidagi. Mitte kuidagi! Meie tegeleme enda kaitsmisega, sellepärast et Venemaa on oma naabritele järjepanu kallale läinud. 2007. aastal Gruusia, 2008. aastal Ukraina, 2014. aastal veel Krimmi annekteerimine ja sealt edasi juba täiemahuline sõda. Nad on ohuks oma naabritele. Meie oleme kaitsealliansis. NATO on kaitseallianss selle jaoks, et see sõda siia ei jõuaks. Me teeme ise investeeringuid, et oma kaitsesse panustada. Meil käib praegu ka Kevadtormi õppus koos liitlastega, et olla valmis kaitsma. Ja nii nagu ütleb sõjateooria: ei ole mõtet oodata seda, et sinu vastane selliseid käike ei tee, vaid sa pead valmistuma juhuks, kui ta neid teeb. Sa pead olema valmis reageerima, ja seda kõike me teeme. Sellepärast me aitame Ukrainat, et nad võitlevad täpselt sellesama vaenlasega, kes ka meil on, täpselt sellesama ohuga, mis ka meil on. Ja Venemaa ei ole oma imperialistlikke, kolonialistlikke plaane mitte kuidagi varjanud.

Aitäh! Ja Varro Vooglaid, täpsustav küsimus!

Ma ei tahaks hakata teiega siin polemiseerima selle üle, et kas ma levitan Kremli strateegilisi narratiive või mitte. Me teame ju väga hästi seda propagandistlikku raamistikku, mis on juba ammu kehtestatud, muu hulgas stratkomi ja massimeedia kaudu, et kui sa ei laula täpselt sellest lauluraamatust, mis on ette antud, siis sa levitadki Kremli strateegilisi narratiive. Ei, ma küsin kriitilisi küsimusi, mis on väga olulised. Antud juhulgi, kui teie ütlete mulle, et nende küsimuste esitamine, mida ma siin praegu küsin, on üksnes Venemaa huvides, siis teie ise ju loote sellist muljet, nagu ma levitaks mingeid Kremli strateegilisi narratiive. Tegelikult on see vägagi põhjendatud küsimus Riigikogu liikmena, sellepärast et põhiseaduse kohaselt Riigikogu otsustab Eesti kaitseväe kasutamise teistes riikides. Praegusel hetkel teie valitsus on saatnud Eesti kaitseväe eriüksuslased Ukrainasse ilma Riigikogult selleks mandaati küsimata ja saamata. Te olete meist mööda läinud. Siin ei ole küsimus Venemaa huvides, siin on küsimus Riigikogu huvide eest seismises ennekõike, ja samuti Eesti rahva huvide eest seismises, sellepärast et kõige lihtsam viis viia Eesti sõtta Venemaaga on saata Eesti kaitseväelased Ukrainasse – kõigepealt tagalasse mingisugust väljaõpet tegema, sealt sammukene juba edasi, siis veel edasi ja lõpuks osalema juba ühes või teises rollis lahingutegevuses. Siis olemegi sõjas Venemaaga. Siis olemegi selle olukorra saavutanud, mis oleks minu parima arusaamise kohaselt katastroof Eesti rahva ja Eesti riigi jaoks. Kui te tembeldate selle Kremli narratiivide esitamiseks, siis see on väga kahetsusväärne, ja minu meelest ei ole see isegi ausameelne. Aga see on muidugi teie valik. Nüüd ma küsin teie käest veel kord: kas valitsus on jõudnud mingisugusele uuele tasemele vastavalt sellele, mida [ütles] Madis Roll, kes muidugi ei ole mingi suvaline presidendi julgeolekunõunik, vaid Eesti luuretöötaja? Kindlasti ei pillanud ta seda kuidagi suvaliselt välja, vaid teie poolt ilmselt koordineeritud ja läbimõeldud infooperatsiooni raames kehtestas selle jutupunkti, et te saaksite nüüd hakata seda kommenteerima ja laiendama. Kas on mingisugused täiendavad arutelud selles osas pandud käima ja kas Ukraina pool on nüüdseks ka küsinud seda, et Eesti saadaks kaitseväelased Ukrainasse väljaõpet tegema või muid rolle täitma?

Palun, proua peaminister!

Aitäh! Kaitseväe kasutamine loomulikult on Riigikogu otsus, selle jaoks on vaja Riigikogu mandaati. Seda ma olen teile varasemalt ka vastanud, et täpselt niimoodi see käib. Teiseks, Ukraina ei ole meilt palunud kaitseväge. Ta on palunud õhukaitset, ta on palunud laskemoona, ta on palunud erinevaid asju, mida me oleme ka andnud. Ta on palunud poliitilist tuge. Ma tahaksin siiski väga vaielda selle väite vastu, et te ütlete, et kõige lihtsam viis viia Eesti sõtta on see, et saata oma inimesed Ukrainasse. Andke andeks, kas ukrainlased saatsid oma inimesed kuhugi? Kas te tahate öelda, et Venemaal on vaja mingit ettekäänet kellelegi kallale minekuks? Et Ukraina tegi midagi, millega [ta andis] Venemaale õiguse talle kallale minna? See väide on ju absurdne. Täpselt samamoodi on absurdne väide, et kui meie aitame praegu Ukrainat, siis sellega me viime [Eesti] sõtta. Kui Venemaa tahab minna kellelegi kallale, siis ta läheb, tal ei ole vaja selleks mitte mingisugust ettekäänet. Ei olnud vaja Gruusias, ei olnud vaja Ukrainas, ei olnud vaja enne teist maailmasõda. Kui me võtame ajaloo väga pikalt, neil ei ole olnud vaja ettekäänet, nad lihtsalt lähevad, sest nad soovivad oma impeeriumi laiendada. Nad soovivad oma kolonialistlikke ambitsioone teostada. Ka siin olid nemad peremehed ja see oli nagu hea aeg nende arvates. Aga on täielik rumalus rääkida sellist juttu, justkui meie tegudest sõltub see, kas Venemaa tuleb meile kallale või ei tule. See sõltuks siis, kui me kuulutaksime Venemaale sõja ja läheksime tagasi võtma maid, mis Venemaa on meilt vallutanud. Siis oleks tõesti see, et me kutsume sõja siia, aga me ei tee ju midagi sellist. Kõik meie sammud on seotud meie kaitsevõime tugevdamisega. Kõik meie sammud on seotud meie kaitse tugevdamisega selleks, et see sõda siia kunagi ei jõuaks ja et olla valmis selleks, et kui Venemaa peaks sellise käigu meie suunas tegema, siis me oleme valmis reageerima nii, et me oleme valmis kaitsma oma territooriumi esimesest sentimeetrist, esimesest hetkest, kui nad meile kallale tulevad.

Suur tänu, proua peaminister! Rohkem küsimusi me täna võtta ei jõua. Aitäh kõikidele valitsuse liikmetele ja ka kõikidele Riigikogu liikmetele, kes infotunnist väga aktiivselt osa võtsid! Me jätkame täpselt kell 2 algava Riigikogu täiskogu istungiga.