Päevakorra profiil: Varro Vooglaid
Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta
2025-06-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt õigusriigi põhimõtetele ja põhiseaduse ülimuslikkuse tagamisele. Esineja kritiseerib teravalt õigushariduse allakäiku ja parlamendiliikmete ebapiisavat ettevalmistust õigusloomes osalemiseks, pidades seda laialdase hoolimatuse probleemiks põhiseaduse suhtes. Ta toetab struktuurseid reforme, nagu eraldiseisva konstitutsioonikohtu loomine ja parlamendiliikmete enesetäiendamise kohustus.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esinejal on kõrge kompetents õigushariduse, õigusloome ja kohtukorralduse valdkonnas, mida toetab isiklik taust Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas töötamisest. Ta kasutab spetsiifilisi termineid (nt konstitutsioonikohus, kassatsioonikohus, abstraktne normikontroll) ja viitab statistikale (13/0 kohtunikueksami tulemus), et rõhutada olukorra tõsidust. Ta näitab teadmisi ka võrdlevast õigusest, viidates Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania praktikatele.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, formaalne ja tungiv, kasutades olukorra tõsiduse rõhutamiseks alarmeerivat keelt ("katastroof," "vägagi alarmeerivalt"). Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja süsteemseid probleeme esile toovad, keskendudes juriidilisele ja akadeemilisele kvaliteedile. Esineja kasutab oma varasemat töökogemust õigusteaduskonnas faktide kinnitamiseks ja usaldusväärsuse loomiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineja osales aktiivselt Riigikohtu esimehe ülevaate arutelul, esitades kolm kõnet samal päeval, 2025. aasta 10. juunil. Ta mainib, et on olnud parlamendiliige kaks aastat. Puuduvad andmed laiema sageduse või rütmi kohta.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud Tartu Ülikooli kõrgemale juhtkonnale õigushariduse taseme languse sallimise eest ja parlamendiliikmete enamusele juriidilise ettevalmistuse puudumise ning põhiseaduse suhtes hoolimatuse näitamise eest. Ta kritiseerib üldist hoiakut, mille kohaselt poliitiliste ambitsioonide ees peaks taanduma põhiseadus ise. Kriitika on süsteemne ja protseduuriline, mitte isiklik.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Esineja pakub välja konkreetse koostöövormi Riigikohtu ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga, et pakkuda parlamendiliikmetele enesetäiendamise võimalusi põhiseaduse alal. Ta on avatud rahvusvahelistele eeskujudele (Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania) konstitutsioonikohtu mehhanismide loomisel. Ta näeb vajadust pidada debatti kohtusüsteemi reformi üle.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rangelt riiklikul tasandil, käsitledes Eesti õigussüsteemi, Riigikogu ja Tartu Ülikooli probleeme. Ta kasutab rahvusvahelisi võrdlevaid näiteid (Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania) konstitutsioonikohtu teemal. Puudub spetsiifiline regionaalne või kohalik fookus.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated puuduvad, välja arvatud mööduv märkus, et Riigikohtu kahe funktsiooni ühendamine on ilmselt odavam. Keskendumine on õiguslikul ja akadeemilisel kvaliteedil, mitte fiskaalpoliitikal.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest rõhutatakse hariduse kvaliteeti, eriti õigushariduse allakäiku ja selle muutumist liiga tehniliseks. Esineja kritiseerib loogika ja õigusfilosoofia eemaldamist kohustuslikest ainetest, mis viib juristide piiratud kompetentsuseni. Ta rõhutab vajadust tegeleda küsimusega "Mis on õiglus?".
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud põhiseaduslikkuse tagamisele ja kohtusüsteemi struktuurireformile. Esineja prioriteedid hõlmavad ettepanekut luua eraldiseisev konstitutsioonikohus ja laiendada selle poole pöördumise võimalusi, näiteks parlamendi vähemuse kaudu. Ta toetab ka riigikohtunike ametiaja piiramist eluaegse asemel (nt 9 või 12 aastat).
3 Analüüsitud kõnesid