Päevakorra profiil: Varro Vooglaid
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugevalt eelnõu 682 SE (Rootsi vangide toomine Eestisse) vastu, rõhutades, et see on ebaloogiline ja kasvatab märkimisväärselt siseturvalisuse riske. Seisukoht on peamiselt poliitika- ja tulemuspõhine, kritiseerides valitsuse püüdlust eitada kaasnevaid ohte ja maalida eelnõust ülearust positiivset pilti. Samuti kritiseeritakse ressursside ebaotstarbekat kasutamist, suunates siseturvalisuse töötajaid Rootsi vangide järelevalvele.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust siseturvalisuse, eriti Kaitsepolitseiameti (KAPO) ohuhinnangute ja taustakontrollide teostamise teemal, nõudes nende dokumentide avalikustamist. Ta on põhjalikult uurinud lepinguteksti ja seletuskirja (lk 85), esitades spetsiifilisi küsimusi KAPO lisakulutuste suuruse ja Rootsi riigi poolt kulude katmise kohta. Samuti on ta teadlik PPA ja Kaitseväe personalipuudusest.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja otsene, süüdistades vastaspoolt "loosunglikus jutus" ja riskide eitamises. Kasutab tugevaid loogilisi argumente (nt turvalisuse kasvu ebaloogilisus) ja nõuab faktidele näkku vaatamist. Tone muutub eriti konfronteerivaks, kui ta süüdistab eelmist istungi juhatajat (Toomas Kivimägi) "puldist kelba ajamises" ja ebatõeses jutus.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on väga aktiivne Riigikogu istungil, esitades korduvalt küsimusi ja protseduurilisi ettepanekuid seoses informatsiooni kättesaadavusega. Ta viitab oma osalemisele õiguskomisjonis ja teadlikkusele sealsetest aruteludest, kuigi märgib, et jäi ühel korral arsti juures viibimise tõttu eemale. Peamine tegevusmuster on suunatud läbipaistvuse ja parlamendiliikmete informeerituse tagamisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on eelnõu toetajad (minister) ja Riigikogu juhatus/istungi juhatajad, keda kritiseeritakse riskide eitamise ja ebatäpse info jagamise eest. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilisele sisule (siseturvalisuse oht) kui ka protseduurilisele ebaaususele (salajaste ohuhinnangute varjamine). Eriti teravalt kritiseeritakse Toomas Kivimägit valeinfo esitamise eest komisjoni arutelude kohta.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on nõudlik ja kontrolliv, suunatud eelkõige ministri ja istungi juhataja vastutusele võtmisele. Ta viitab kolleegide sarnasele teadmatusele KAPO ohuhinnangutest, rõhutades, et probleem puudutab laiemalt Riigikogu liikmeid. Otsest koostööd teiste fraktsioonidega profiilist ei ilmne, kuid ta toetab kolleeg Rene Koka ettepanekut protseduurilise küsimuse tõstatamiseks juhatuses.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regioniaalne fookus on kaudne, mainides, et raskete retsidivistide toomine puudutab Tartut, kuid see on vaid näide laiemast riiklikust julgeolekuprobleemist. Põhiline rõhk on riiklikul siseturvalisusel ja rahvusvahelisel lepingul Rootsiga.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad riiklike ressursside säästlikule ja otstarbekale kasutamisele, kritiseerides nende suunamist Rootsi vangide järelevalvele. Nõuab selgust Kaitsepolitseiameti ootuspäraste lisakulutuste suuruse osas ja kahtleb, kas Rootsi riik need kulud lepingujärgselt tegelikult katab. Rõhutab vajadust vältida prognoositust suuremaid kulusid.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalne fookus on tugevalt suunatud siseturvalisuse ja avaliku korra tagamisele, vastandudes raskete kurjategijate ja retsidivistide Eestisse toomisele. Rõhutab, et avalikkusel on täpselt samasugune õigus teada julgeolekuohtudest kui Riigikogu liikmetel, kritiseerides dokumentide ülemäärast salastamist.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on eelnõu 682 SE vastustamisel ja Riigikogu töökorralduse parandamisel. Peamine prioriteet on protseduuriline muudatus, mis tagaks Riigikogu liikmetele eelneva teavitamise julgeolekuasutuste koostatud ohuhinnangute olemasolust enne eelnõude arutelu. Ta on eelnõu vastane ja algatab protseduurilisi küsimusi.
5 Analüüsitud kõnesid