Päevakorra profiil: Varro Vooglaid

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline käimasolevale presidendi valimise korra muutmise eelnõule (684 SE), pidades seda rahva lollitamiseks ja demokraatia ideaali eiramiseks. Kõige salientsem teema on demokraatia defitsiit Eestis, kus nõutakse tungivalt rahvale õiguse andmist valida ise riigipea ja taastada rahvaalgatuse õigus (referendumid, seaduseelnõud). Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes põhiseaduslikele printsiipidele, nagu rahvavõim ja võimude lahusus. Esineja kritiseerib teravalt süsteemi, mis võimaldab parteidel säilitada võimu ka siis, kui koalitsioonierakondade toetus on vaid 14,5% parteilist eelistust omavate kodanike seas.

Esineja näitab põhjalikke teadmisi Eesti põhiseadusest, eriti võimude lahususe ja rahvavõimu printsiipide osas (§ 1, § 4), ning Eesti valimisajaloo (1920, 1933, 1934 põhiseadused) tundmist. Kasutatakse võrdlevat analüüsi, tuues näiteid Soome, Leedu ja Poola parlamentaarsetest riigikordadest, et toetada presidendi otsevalimise vajadust. Samuti on esitatud konkreetseid statistilisi andmeid koalitsiooni ja opositsiooni toetuse kohta, viidates valimiskorra puudujääkidele (e-hääletamine, häälte ülekandmine).

Retooriline stiil on teravalt kriitiline, urgentne ja võitluslik, kirjeldades eelnõud kui "rahva mõnitamist" ja "puru silma ajamist". Kasutatakse tugevaid loogilisi apelle, tuginedes põhiseaduse paragrahvidele ja naaberriikide võrdlusele, kuid toon on emotsionaalselt laetud seoses demokraatia ideaali eiramisega. Esineja kasutab kujundit "elevanti toas" viitamaks lahendamata probleemile ning esitab oma argumendid süstemaatiliselt ja põhjalikult. Paluti lisaaega kolm minutit, mis viitab soovile oma seisukohti ammendavalt esitada.

Esineja tegevusmuster hõlmab aktiivset osalemist seadusandlikus debatis, olles samal ajal kursis ka Vabariigi Valimiskomisjoni istungiga. Kõik kõned on esitatud ühe päeva jooksul seoses Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise eelnõu esimese lugemisega. Muster viitab keskendumisele põhiseaduslikele ja valimiskorra teemadele Riigikogu saalis.

Peamised kritiseeritavad on eelnõu algatajad ja poliitiline süsteem, mis püüab säilitada võimu "parteide kokkuleppel", ignoreerides rahva tahet ja põhiseaduslikke printsiipe. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, keskendudes demokraatia puudujääkidele ja valimiskorra läbipaistmatusele. Konkreetne vastuseis avaldati kolleeg Lauri Hussari seisukohale presidendi otsevalimise küsimuses. Kompromissitust näitab nõue lõpetada "avalikkuse lollitamine" ja viia sisse radikaalsed demokraatlikud muudatused.

Puuduvad andmed.

Fookus on riiklik (Eesti põhiseaduslik kord, valimised ja demokraatia printsiibid) ning rahvusvaheline, kasutades võrdlusmaterjalina naaberriike (Soome, Leedu, Poola) presidendi valimise korra osas. Puudub keskendumine konkreetsetele kohalikele või piirkondlikele teemadele.

Puuduvad andmed.

Puuduvad andmed.

Vahetu seadusandlik fookus on Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise eelnõu (684 SE) vastustamine, pidades seda ebapiisavaks. Laiem seadusandlik prioriteet on demokraatlike õiguste taastamine: presidendi otsevalimise, rahvaalgatuse (referendumid, seaduseelnõud) ja põhiseadusega kooskõlas oleva Riigikogu valimiskorra (ühetaoline hääletamine ühel päeval) kehtestamine.