Istungi profiil: Peeter Ernits
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-06-10
Poliitiline positsioon
Kõneleja rõhutab tugevalt seadusloome kvaliteeti ja vastutust, kritiseerides Riigikohtu esimehe ettekannete mõõdetava kasu puudumist. Ta toetab jõuliselt parandusettepanekuid, mis on suunatud lastehoiu ja haridusseaduste korrektse toimimise tagamisele, keskendudes tulemuspõhisele poliitikakujundamisele. Poliitiline fookus on suunatud vigade parandamisele enne, kui need tekitavad reaalseid probleeme.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Eksperditeadmised on selgelt seadusloome tehniliste aspektide ja normitehnika vallas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "normitehnilised muudatused" ja "viitevead". Ta demonstreerib detailset arusaama sellest, kuidas sõnastuse täpsus (nt "lasteaed" vs. "koolieelne lasteasutus") mõjutab otseselt sotsiaalteenuste osutamist. Kõneleja kasutab seaduste tegemise peene kunsti kirjeldamiseks õmblemise ja ülikonna metafoori.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on analüütiline ja loogiline, kasutades keeruliste seadusloome vigade selgitamiseks praktilisi metafoore (ülikonna õmblemine). Toon on konstruktiivne, kuid rõhutab paranduste kiireloomulisust, et vältida laste toitlustamisega seotud probleeme. Esimeses kõnes on toon kriitiline ja küsitlev Riigikohtu esimehe ettekande tulemuslikkuse suhtes.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungitel, esitades kriitilisi küsimusi kõrgete ametnike (Riigikohtu esimees) aruandluse tulemuslikkuse kohta. Ta osaleb detailsetes seadusparanduste aruteludes, keskendudes konkreetsete eelnõude tehnilisele sisule.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud varasema seadusloome kvaliteedile, kus kolm seadust (alusharidus-, haridus- ja toiduseadus) omavahel ei haaku. Samuti kritiseeritakse Riigikohtu esimehe ettekannete ebapiisavat mõõdetavat kasu, seades kahtluse alla nende praktilise väärtuse. Kriitika on protseduuriline ja tulemuspõhine.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja kutsub üles toetama paranduseelnõu kõiki kolleege, kes väärtustavad laste heaolu ja seadusandluse elementaarset kvaliteeti. See viitab soovile saavutada laiapõhjaline toetus tehnilistele parandustele, mis on ühiskonnale kasulikud.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil, käsitledes Eesti seadusandluse terviklikkust ja lastehoiuteenuse osutajaid üle riigi (viidates 127 lapsehoiuteenuse osutajale). Konkreetsed regionaalsed või kohalikud teemad puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad regulatiivsele selgusele ja halduskoormusele, eriti toitlustusteenuse pakkujatele lastehoidudes. Eesmärk on tagada, et teavituskohustuse muutmine loakohustuseks ei tekitaks üleminekuaja puudumise tõttu probleeme teenuse osutajatele.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne fookus on alusharidusel ja lastehoiul. Rõhutatakse vajadust tagada lastele (mudilastele) seadusandluse kaudu katkestusteta toitlustus ja jook, vältides seadusandlike vigade negatiivset mõju.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik prioriteet on vigade parandamise eelnõu toetamine, mis teeb normitehnilisi muudatusi Alusharidusseaduses, Haridusseaduses ja Toiduseaduses. Kõneleja on selle eelnõu tugev toetaja, rõhutades selle olulisust seaduste kooskõla ja laste heaolu tagamisel.
2 Analüüsitud kõnesid