Istungi profiil: Peeter Ernits
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-05-14
Poliitiline positsioon
Kõneleja vastustab tugevalt kirikuseaduse vastuvõtmist ja põhiseaduse muutmise ajastust, pidades seda ebasobivaks agressiivse naabri läheduse tõttu. Ta kritiseerib valitsuse tegevust kui "asendustegevust," mis raiskab aega ja raha, samal ajal kui riiki vaevavad kõrge inflatsioon ja majanduse seisak. Poliitiline positsioon on nii väärtuspõhine (austus kiriku vastu) kui ka tulemuspõhine (nõue valitsuse efektiivsuse järele).
9 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi välispoliitika ja julgeoleku vallas, tuues näiteks Soome käitumismudeli (relvastumine vaikselt, golfiploomatia) ja kritiseerides Eesti suhteid USA-ga. Ta on kursis ka spetsiifiliste seaduseelnõudega, nagu kirikuseadus, soolise tasakaalu direktiiv ja rahvusvahelised lennunduskonventsioonid (Tokyo/Montreali protokoll). Ta kasutab konkreetseid andmeid (170 nunna vanuses 20–87) oma argumentide toetamiseks.
9 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja toon on väga kriitiline, otsekohene ja sageli emotsionaalne, kasutades korduvalt sõna "piinlik" ja väljendeid nagu "käitume lollilt" ja "tule taevas appi." Ta kasutab palju retoorilisi küsimusi ja rahvapäraseid võrdlusi (väikene nagu kirp, lällamine), et rõhutada parlamendi tegevuse mõttetust. Argumentatsioon toetub nii isiklikele väärtushinnangutele (ema õpetus) kui ka loogilisele kriitikale (ajakulu vs majanduskriis).
9 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on väga aktiivne 14. mai täiskogu istungil, esitades mitu küsimust ja pidades pikemaid kõnesid erinevatel teemadel. Ta mainib konsulteerimist "pädevate organitega" kirikuseaduse asjus ja viitab varasemale osalemisele Alternative für Deutschland (AfD) üritusel Saksamaal.
9 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni ja eelnõude esitajate vastu, keda süüdistatakse asendustegevuses ja provokatiivses käitumises. Ta kritiseerib teravalt USA presidendi naeruvääristamist ja soolise tasakaalu kvootide pealesurumist. Kriitika on peamiselt protseduuriline (ajastus, prioriteedid) ja poliitiline (välispoliitika suund).
9 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei ole piisavalt andmeid. Kõneleja viitab teiste kolleegide (Mart, Martin Helme) varasematele seisukohtadele, kuid ei maini aktiivset koostööd, kompromissivalmidust ega eelnõude kaasalgatamist.
9 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul (Eesti majandus, parlamendi töö) ja rahvusvahelisel tasandil (Venemaa, USA, Soome julgeolekupoliitika). Konkreetseid kohalikke või piirkondlikke probleeme kõnedes ei käsitleta.
9 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja väljendab sügavat muret Eesti majanduse olukorra pärast, tuues esile kõrgeima inflatsiooni, majanduse seisu ja rahaliste vahendite puudumise (teed, haigekassa). Ta kritiseerib teravalt parlamendi aja ja raha "mõttetut raiskamist" väheoluliste teemade arutamisele.
9 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja vastustab kategooriliselt sooliste kvootide kehtestamist äriühingute juhatustes, pidades seda "seksualiseerimiseks" ja piinlikuks. Ta rõhutab vajadust austada usklikke ja kirikut, olenemata sellest, millist jumalat nad kummardavad, viidates oma emalt saadud väärtushinnangutele.
9 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja on peamiselt vastustaja rollis, hääletades kirikuseaduse vastu ja kritiseerides soolise tasakaalu direktiivi. Ta peab prioriteetideks majanduse elavdamist ja infrastruktuuri rahastamist, mitte aga väheoluliste rahvusvaheliste konventsioonide ülevõtmist (nt lennukis suitsetamise karistamine).
9 Analüüsitud kõnesid