Istungi profiil: Peeter Ernits
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-05-06
Poliitiline positsioon
Kõneleja seisab tugevalt administratiivse efektiivsuse ja valitsuse kompetentsi parandamise eest, viidates Jüri Raidla ettepanekule vähendada ametnike arvu ja nõuda ministrikandidaatidelt avalikke kuulamisi. Ta kritiseerib teravalt looduskaitse liigset võimsust Eestis, mis on tema hinnangul tasakaalust väljas inimeste reaalsete huvidega, ning võrdleb seda vajadusega piirata Reformierakonna ja Eesti 200 võimu. Poliitiline fookus on suunatud tasakaalu taastamisele ja riigi juhtimise parandamisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat ja isiklikku asjatundlikkust suurkiskjate (hundid, karud, ilvesed) ja metsade majandamise teemal, väites, et see maailm on talle igapäevane. Ta esitab autoriteetse seisukoha, et suurkiskjate arvukus on viimastel aastakümnetel oluliselt kasvanud ning et looduskaitse on läinud liiga võimsaks, tuues näiteks lendorava kaitsmise. Ta kasutab teadmisi, et toetada vajadust piirata suurkiskjate võimu metsas.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on segu isiklikust kogemusest ja protseduurilisest kriitikast, olles üldiselt analüütiline ja otsekohene. Ta kasutab tugevaid metafoore, võrreldes suurkiskjate võimu metsas valitsuskoalitsiooni võimuga. Kuigi ta kritiseerib poliitilist arrogantsi (Jürgen Ligi) ja ebaefektiivsust, lõpetab ta sõnumi lepitavalt, rõhutades koostöö vajalikkust ja soovides kõigile kena kevadet.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu täiskogu istungil, keskendudes seadusemuudatustele ja valitsuse tegevuse küsimustele. Ta viitab oma sagedasele viibimisele väljaspool saali, eriti Alutaguse piirkonnas, kus ta tegeleb looduse ja metsaga, mis annab tema sõnavõttudele praktilise tausta.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond ja Eesti 200), kelle võimu ta peab vajalikuks piirata. Ta kritiseerib ka Justiitsministeeriumi tegevust ja eriti Jürgen Ligit, keda ta kirjeldab kui "riigi peremeest," kes käitub üleolevalt, segades justiitsministri ettekannet ja pidades menetlust "mõttetuks jamaks."
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab tugevalt koostöö vajalikkust Eesti huvides ja peab seda kokkuhoiu seisukohalt mõistlikuks. Ta kiidab koalitsiooni mõistlikku käitumist opositsiooni eelnõu menetlemisel, nimetades seda suurepäraseks näiteks, et koostööd peaks palju rohkem tegema. Ta kutsub üles tegema koostööd seaduste muutmisel, et vältida pidevat väikeste paranduste tegemist.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja keskendub tugevalt konkreetsetele Eesti piirkondadele, mis on seotud metsade ja suurkiskjatega, mainides eelkõige Alutagust ja Soomaad. Ta viitab Soomaal asuvale Kihusalu talule ja selle peremehe murele hundi kasvatamise pärast, mis segab lihaloomade pidamist. Samuti märgib ta Alutaguse piirkonda kui kohta, kuhu välismaalased tulevad suure raha eest kiskjaid vaatama.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja toetab riigi raha kokkuhoidu ja administratiivset efektiivsust, viidates Jüri Raidla ettepanekule lasta lahti veerand ametnikest. Ta märgib, et looduskaitse ja suurkiskjad on seotud turismiga, tuues näiteks välismaalaste tuleku Eestisse "suure raha eest" karusid ja hunte vaatama, mis viitab teatud majanduslikule väärtusele.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja peamine sotsiaalne mure on looduskaitse ja maaelu huvide tasakaalustamatus, rõhutades, et looduskaitse on läinud liiga võimsaks inimeste reaalsete huvide arvelt. Ta kaitseb nende huve, kes karjatavad lambaid või veiseid ja majandavad metsa, kelle tegevust suurkiskjad ja liigne kaitse piiravad.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Jahiseaduse muutmine, kus kõneleja toetab opositsiooni eelnõu edasist menetlemist. Ta kritiseerib aga tugevalt seaduste parandamist "väikeste tükkidena" ja nõuab, et kui juba midagi ette võetakse, tuleks korraga muuta mitmeid asju, et säästa aega ja raha.
5 Analüüsitud kõnesid