Istungi profiil: Peeter Ernits
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-11-04
Poliitiline positsioon
Kõneleja keskendub teravalt justiitssüsteemi ebaõnnestumistele seoses korduvate vägivallakuritegudega, nõudes vastutust ja selgitust, miks kurjategija oli vabaduses, mis viitab tugevale tulemuspõhisele kriitikale. Teine oluline teema on riigi varade (vanglate) majanduslik kasutamine tulu teenimiseks, rõhutades fiskaalset efektiivsust ja tulude maksimeerimist.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust vanglate haldamise ja majandusliku potentsiaali osas, tuues esile konkreetseid arve (843 vaba kohta, 50 miljonit potentsiaalset tulu). Samuti on ta kursis seadusloome protsesside ja julgeolekuasutuste (KAPO) rolliga eelnõude blokeerimisel, viidates õiguskomisjoni aruteludele.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt kriitiline ja otsene, kasutades süsteemse ebaõnnestumise illustreerimiseks konkreetseid ja dramaatilisi lugusid, nagu Tarmo juhtum. Kõneleja kasutab emotsionaalselt laetud ja teravat keelt ("Talibani-laadne enesetapurünnak") ning esitab ministrile teravaid retoorilisi küsimusi, kuid majandusteemas on pragmaatiline ja numbritele keskenduv.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungitel, pöördudes ministri poole küsimustega, ning on kursis komisjonide tööga. Ta viitab õiguskomisjonis eelmisel päeval toimunud arutelule, mis näitab pidevat seotust nii plenaar- kui ka komisjonitasandi tööga.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja ministritele (Justiitsminister, Rahaminister Ligi), keda kritiseeritakse justiitssüsteemi ebaefektiivsuse ja seadusloome läbipaistmatuse eest. Kriitika on terav ja tulemuspõhine, eriti seoses kuritegevuse ohjamisega ja KAPO raporti varjamisega.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kuigi fookus on riiklikel süsteemidel (justiits, seadusloome), kasutatakse argumentide illustreerimiseks konkreetseid regionaalseid näiteid. Mainitakse Tartu vanglat, Nõo kanti, Annelinna ja Jõhvi vanglat, sidudes riiklikud probleemid kohalike asukohtadega.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja toetab tugevalt riigi varade majanduslikku kasutamist tulu teenimise eesmärgil, rõhutades fiskaalset distsipliini ja potentsiaalsete kasumite arvutamist. Ta näeb vanglate tühjade kohtade rentimises suurt teenimisvõimalust, hinnates seda julgelt 50 miljonile.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on avalik turvalisus ja kriminaalõigussüsteemi suutmatus ohjata korduvaid vägivallakurjategijaid. Fookus on tugevalt turvalisusel, vastutusel ja kodanike kaitsel, illustreerides seda traagiliste vägivallajuhtumitega.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja tegeleb aktiivselt seadusloome järelevalvega, tuues esile valitsuse eelnõude menetlemise probleeme ja julgeolekuasutuste sekkumist. Ta on kriitiline justiitssüsteemi seaduste praktilise rakendamise puudujääkide suhtes, mis lubavad ohtlikel isikutel vabadusse jääda.
3 Analüüsitud kõnesid