Istungi profiil: Peeter Ernits
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-10-22
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on toetav digiriigi arengule ja gigabititaristu määrusele, kuid kriitiline selle eelnõu puuduliku ja ebaselge Eesti-sisese rakendamise suhtes. Nimeseaduse vastuvõtmist peetakse hädavajalikuks, et vältida 120 miljoni euro suurust EL-i trahvi, mis näitab seadusandluse raamimist välise surve kaudu. Kõneleja kritiseerib valitsuse poliittehnoloogilist lähenemist eelnõude "surema jätmisel" (nt lastepäeva eelnõu).
10 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust digitaalse taristu teemadel, käsitledes mastide paigaldamise kaugust teest, kaablikõride tehnilisi nõudeid ja kaablite paigaldussügavust, tuues võrdlusi Põhjamaadega. Ta on kursis EL-i määruste detailidega, märkides ära 40-leheküljelise originaali ja 4-leheküljelise Eesti eelnõu erinevuse. Samuti on ta teadlik nimeseaduse marineerimise ajaloost ja selle mõjust ametnike arvule.
10 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on kriitiline ja analüütiline, kasutades eesti keelele omaseid värvikaid ja kohati argiseid väljendeid ("ülejala lastud," "marineeritud," "kõriteema") seadusloome protsessi kritiseerimiseks. Ta kasutab retoorilisi küsimusi ja filosoofilist arutelu seaduste liikumise kiiruse teemal, viidates "piitsahoobile" (trahvihirm). Toon on nõudlik ja protseduurilisi vigu esile toov.
10 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja oli täiskogu istungil väga aktiivne, esitades mitu küsimust ja kõnet erinevatel teemadel. Ta viitab hiljutisele kohtumisele Sisekaitseakadeemias ministriga abipolitseinike õiguste teemal, mis näitab osalemist ka väljaspool Riigikogu saali toimuvates aruteludes.
10 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud peamiselt ministeeriumidele ja ministritele (Justiitsminister, Digiministeerium) ebaselge ja puuduliku eelnõu ettevalmistamise eest, eriti tehniliste detailide osas. Samuti kritiseeritakse seadusloome venitamist ja poliittehnoloogilist eelnõude "surema jätmist" (nt lastepäeva eelnõu). Mainitakse ka Marko Pomerantsi varasemat tegevust ja Aivar Koka puudumist arutelu ajal.
10 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on nõudlik ja kriitiline, otsides konkreetseid vastuseid ministritelt ja ettekandjatelt. Ta viitab varasemale kolme erakonna ühisele tegevusele lastekaitsepäeva eelnõu esitamisel, mis näitab potentsiaali sotsiaalsetes küsimustes erakondadeüleseks koostööks.
10 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on jagatud riikliku regulatsiooni (riigimaa, kohalikud omavalitsused) ja rahvusvahelise võrdluse vahel, tuues esile EL-i määrused ja Põhjamaade (Rootsi) praktikad. Mainitakse kohalike omavalitsuste hooneid (katlamajad) ja tulevasi nimevahetuse keskusi (Tallinn, Pärnu, Jõhvi, Haapsalu).
10 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated toetavad digitaalse taristu arendamist, mis muudab teenused odavamaks ja kiiremaks. Eelistatakse regulatsioone, mis hoiavad kokku raha ja lihtsustavad ehitustöid (nt kaablite madalamale freesimine Rootsi eeskujul). Samuti rõhutatakse 120 miljoni euro suuruse trahvi vältimise olulisust.
10 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest käsitletakse riigipühade kehtestamist (Lastepäev, Ülestõusmispüha 2. püha) ning abipolitseinikele minimaalsete õiguste andmise venimist. Nimeseaduse puhul rõhutatakse vajadust reguleerida identiteedivahetust, et vältida kurjategijate ja pedofiilide uue identiteedi saamise probleeme.
10 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamised seadusandlikud fookused on digitaalse taristu regulatsioon ja Nimeseadus, mille kiire vastuvõtmine on seotud 120 miljoni euro suuruse EL-i trahvi vältimisega. Kõneleja on toetaja, kuid kriitiline rakendamise suhtes. Ta nõuab ka abipolitseinike õiguste seaduseelnõu kiirendatud menetlust.
10 Analüüsitud kõnesid