Istungi profiil: Peeter Ernits
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-09-22
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse (eriti peaminister Michali) ebakompetentsuse ja läbipaistmatuse kritiseerimisele julgeoleku ja riigivalitsemise küsimustes. Kõneleja süüdistab valitsust rahva ja parlamendi usaldamatuses ning nõuab ausat ja kiiret teavitamist julgeolekuintsidentidest. Ta näeb valitsuse hiljutisi samme (palgatõusud) sundseisuna, mis on tingitud katastroofilisest usalduse puudumisest ja sotsiaalsest plahvatusohust.
21 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib teadmisi julgeolekuprotseduuridest (Vaindloo, Vene lennukid, droonide trajektoorid) ja õigussüsteemi detailidest, eriti vabade elukutsete (kohtutäiturid ja pankrotihaldurid) finants- ja süsteemiprobleemide osas. Ta toob esile konkreetseid numbreid (nt kohtutäituri tasu ja riigimaksud) ning viitab Riigikontrolli järeldustele Kaitseministeeriumi rahade kasutamise kohta.
21 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Rhetoriline stiil on konfronteeriv, kasutades otsekoheseid ja rahvakeelseid väljendeid ("nii mökult," "molutate," "naerukoht") ning isiklikke anekdoote (Vaindloo külastus, Harry Männiliga arutamine). Ta kasutab emotsionaalseid apelle, süüdistades valitsust arrogantsuses ja kriitikute sildistamises "Vene agentideks," ning rõhutab vajadust tuua "valgust tarre."
21 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu istungitel, esitades mitu küsimust peaministrile ja ministritele ühe päeva jooksul. Ta mainib hiljutisi kohtumisi erinevate institutsioonide juhtidega "nende pinnal" (nt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja juhatus) ning reisimist (Saaremaalt Tõlluga).
21 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud peaminister Kristen Michalile ja tema erakonnale (Reformierakond), keda süüdistatakse info varjamises, ebakindluse tekitamises ja julgeoleku naeruvääristamises. Kriitika on intensiivne ja isiklik, vihjates, et valitsus peab varsti "jalga puhkama" ning et nende toetus on "naeruväärselt madal."
21 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kuigi üldiselt kriitiline, kiidab kõneleja siiralt peaminister Michali algatust majandusnõunike kogu loomisel, nähes selles positiivset sammu ekspertide kaasamiseks. Ta toetab ka kolleeg Helmen Küti (SDE) ettepanekut kaasata erakondade juhid peaministri juurde reaalseks aruteluks, rõhutades koostöö vajadust.
21 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja keskendub tugevalt regionaalsetele probleemidele, eriti Lõuna-Eestile ja Tartule, vastustades Rootsi kriminaalide paigutamist Tartu vanglasse ja mainides Elva valla drooniintsidenti. Lisaks puudutab ta Ida-Virumaa keskkonnaprobleeme (Uikala lägamäed) ja Saaremaa infrastruktuuri (Tõllu praam).
21 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja toetab riigiaparaadi kärpimist ja kulude kokkuhoidu, viidates Hollandi mudelile ja ettepanekule lasta veerand ametnikest vabakäigule. Ta on kriitiline Kaitseministeeriumi rahahulkade haldamise ja korruptsiooniohu suhtes. Ta näeb avaliku sektori palgatõuse (õpetajad, päästjad) kui vältimatut sammu sotsiaalse katastroofi ärahoidmiseks.
21 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja rõhutab sotsiaalset ebakindlust ja rahulolematust (streigihirm, ostukäitumine poodides). Ta vastustab teravalt Tartu vangla rentimist Rootsi kurjategijatele, kartes, et see kahjustab Tartu mainet ja toob kaasa sotsiaalseid probleeme ("vägistajate ja mõrvarite meka").
21 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja fookus on süsteemide parandamisel ja kontrolli tugevdamisel (nt kohtutäiturite tegevuse üle). Ta on vastustaja rollis, kritiseerides siseministri varasemat katset tuua välja "halbade mõtete kriminaliseerimise eelnõu" ja nõudes riigi veskite kiiremat jahvatamist õigussüsteemi reformimisel.
21 Analüüsitud kõnesid