Päevakorra profiil: Peeter Ernits
Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu (583 SE) teine lugemine
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Toetab küll Naiste diskrimineerimise likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemist (hääletab poolt), kuid peab selle arutelu ajaraiskamiseks ja "asendustegevuseks". Poliitiline fookus on suunatud valitsuse tegevuse ja rahva kurnamise kriitikale, rõhutades vajadust parandada reaalselt Eesti inimeste elu. Hinnang on tugevalt tulemuspõhine ja kriitiline, eriti Kaja Kallase valitsusaja suhtes.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab teadlikkust konventsiooni mehhanismidest (kaebuste esitamise võimalus väljapoole piiri) ning küsib selle praktilise mõttekuse kohta, nõudes andmeid teistest riikidest laekunud kaebuste kohta. Kasutab oma argumentide toetuseks viiteid avalikele arvamusküsitlustele (rahva kurnatus) ja kaubandusliidu andmetele (toidu ostmine hinna järgi).
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on alguses küsiv ja pragmaatiline, kuid muutub kolmandas kõnes kriitiliseks ja emotsionaalselt laetuks, väljendades piinlikkust ja muret rahva olukorra pärast. Kasutab teravat keelt (valitsus vihkab rahvast, ärplemine) ning vastandab Eesti käitumist (tõmblemine, ärplemine) Soome vaiksele ja mõistlikule tegevusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineb arutelu käigus korduvalt, alustades konkreetsete küsimustega eelnõu sisu ja praktilise mõju kohta ning lõpetades laiaulatusliku poliitilise seisukohavõtuga. Viitab oma tegevusele parlamendis, jälgides tegevust ja märkides asendustegevuse rohkust.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetuse ja rahva kurnamise vastu, samuti kaitseministri "ärplemise" vastu sõja teemal. Eriti teravalt kritiseeritakse Kaja Kallase valitsusaega ("täitsa hull"), samas tunnistatakse Kristen Michali võimalikku mõistlikkust. Kriitika on suunatud nii poliitika fookusele kui ka valitsuse vastutustundetusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Tunnustab kolleegide (Reili, Kalle) üleskutseid, kuid seab kahtluse alla nende prioriteedid, leides, et fookus on nihkunud. Hääletab küll eelnõu poolt, näidates formaalset toetust, kuid tegeleb laiemalt parlamendi tegevuse kritiseerimisega.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt riiklikul tasandil, keskendudes Eesti inimeste elule, riigi vastutusele ja valitsuse tegevusele. Rahvusvahelisel tasandil käsitletakse konventsiooni ja tuuakse võrdluseks Soome käitumist. Konkreetne kohalik või piirkondlik fookus puudub.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Väljendab sügavat muret elukalliduse ja vaesuse pärast, tuues esile, et üle poole toidukaubast ostetakse ainult hinna järgi, mis näitab rahva rasket majanduslikku olukorda. Kritiseerib riiki rahva kurnamise eest ja nõuab reaalset elu parandamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Toetab naiste kaitset ja õigust kaevata (kedagi ei tohi üksi jätta), kuid laiendab sotsiaalse mure üldisele rahvastiku heaolule ja riigi poolt hüljatud inimeste suurele osale. Tõstatab ka meeste ahistamise teema, viidates vajadusele kaitsta kõiki inimesi.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendub CEDAW fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduseelnõule (583 SE), olles selle poolthääletaja. Püstitab küsimusi eelnõu praktilise mõju ja vajalikkuse kohta, kuid peab seda laiemas poliitilises kontekstis asendustegevuseks.
3 Analüüsitud kõnesid