Päevakorra profiil: Peeter Ernits
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugevalt vastu Eesti ja Rootsi vahelisele vanglakaristuste täideviimise kokkuleppele (682 SE), rõhutades, et valitsus eelistab rahaliste tulude nimel välisvange kodumaistele sotsiaalvajadustele. Seisukoht on jõuliselt esitatud, kritiseerides valitsuse madalat usaldusväärsust ja ebastabiilsust ning prognoosides, et leping tühistatakse järgmiste valimiste järel. Seisukoht on peamiselt tulemuspõhine, keskendudes valitsuse prioriteetide väärusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust kriminaalpoliitika ja vanglate majandamise osas, tuues välja konkreetseid kulusid (3200 € vs 8500 € kuus vangi kohta) ja vangla mahutavust (333 vaba kohta). Ta on kursis Eesti karistuspoliitika muutustega, kritiseerides selle "inimnäolist" suunda, ning kasutab poliitika ebaõnnestumise näitena detailset kirjeldust hiljutisest Tarmo juhtumist. Samuti teab ta Tartu vangla avamise ajalugu ja seotud poliitilisi konflikte.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on irooniline, terav ja väga võitlev, kasutades Rootsi vange kirjeldades iroonilist terminit "kallid külalised". Kõneleja kombineerib emotsionaalset apelli (turvalisuse ja sotsiaalse õigluse teemad) konkreetsete rahaliste andmete ja detailse jutustusega (Tarmo juhtum) valitsuse kritiseerimiseks. Ta kasutab dramaatilisi võrdlusi, nimetades Tarmo rünnakut "talibanlikuks rünnakuks".
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne on osa Riigikogu eelnõu esimese lugemise jätkamisest. Kõneleja viitab eelseisvale tegevusele, märkides, et järgmisel nädalal arutatakse Tarmo juhtumit õiguskomisjonis justiits- ja siseministriga. See näitab aktiivset osalemist nii plenaaristungitel kui ka komisjonitöös.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis on suunatud praegusele valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Eesti 200), kelle usaldusväärsust peetakse "naeruväärseks" ja kes surub eelnõu läbi. Kriitika on poliitikapõhine (prioriteetide seadmine) ja prognoosib, et see seltskond ei juhi riiki enam pooleteise aasta pärast. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on nähtav opositsioonibloki sees, kuna kõneleja viitab Keskerakonna ettepanekule eelnõu tagasi lükata, märkides, et see on juba mitmes kord. Puuduvad andmed valmisolekust kompromissiks või erakondadeüleseks koostööks käsitletava teema osas. Koostöö Rootsiga seoses vangide lepinguga on samuti tugevalt kritiseeritud.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on suunatud Lõuna-Eestile, eriti Tartule ja selle lähiümbrusele (Tartu Vangla, Emajõgi, Annelinn, Nõo, Nõgiaru). Neid kohti kasutatakse konkreetsete kuritegevuse ja karistuspoliitika ebaõnnestumiste näitlikustamiseks, sidudes kohaliku turvalisuse riikliku poliitikaga.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad rõhutavad riigi rahaliste prioriteetide väära seadmist, kritiseerides miljonite eurode teenimist välisvangide pealt. Kõneleja nõuab raha suunamist sotsiaalvaldkonda, nagu puudetoetuste, toimetulekupiiri tõstmise ja pensionäride sünnipäevatoetuste maksmiseks, mis on jäänud rahastamata.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil avalik turvalisus ja kriminaalpoliitika. Kõneleja kritiseerib teravalt karistuspoliitika leebumist ("inimnäoline"), mis laseb ohtlikud kurjategijad vabadusse, ning rõhutab Rootsi vangide (vägistajad, mõrvarid) ohtlikkust Eesti ühiskonnale. Turvalisus peaks olema prioriteet, mitte kurjategijate poputamine.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Rootsi vangide kokkuleppe (682 SE) ratifitseerimise vastustamine ja selle tagasilükkamise ettepanek. Lisaks mainitakse varasemaid ebaõnnestunud ettepanekuid sotsiaaltoetuste (puudetoetus, toimetulekupiir, pensionäride toetus) suurendamiseks, mille jaoks raha ei leitud.
3 Analüüsitud kõnesid