Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine

Päevakorra täpsustamine. Me jätkame eilsel istungil pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 esimest lugemist. Palun jätkuvalt Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikmete küsimustele vastamiseks tagasi auväärt justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta. Ja pikalt on oma küsimust pidanud ootama Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun, nüüd on see võimalus!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud minister! Kui ma mõtlen nendele viimastele algatustele, põhilistele algatustele, mis on Eesti 200-lt eelkõige tulnud, siis üks on seesama eelnõu, mida me praegu arutame ja mis läheb hääletamisele, mis puudutab vanglaid, ja teine eelnõu, mis on ka päris palju tähelepanu saanud, on nimelt n-ö kasiinofirmade soodustamine ehk neile eraldi maksuparadiisi loomine, kuna hakatakse seda maksu langetama. Mul ongi küsimus, kas Eesti 200 pikk vaade Eestile ja nägemus Eestist ongi vangla- ja kasiinokeskus, kui me nüüd need teie põhieelnõud kokku paneme?

Kui me vaatame vanglate rolli ühiskonnas, siis kahjuks me peame tunnistama, et see roll on endiselt olemas ja tõenäoliselt jääb veel ka pikas plaanis ühiskonnas vajalikuks funktsiooniks. Selles mõttes on teie tähelepanek igati õige, et vanglahoone on erakordselt keeruline objekt, mille planeerimine ja ehitamine on väga pikaajaline. Pikemas plaanis ette vaadates ei ole mõistlik näiteks Tartu vangla puhul vanglat lammutada. Paraku on maksumaksja vaates mõistlik, et Eestis on need kolm vanglahoonet, mis on meile suhteliselt äsja ehitatud, mis on moodsad, kaasaegsed, vastavad kõikidele rahvusvahelistele nõuetele. Need hooned on vajaduse korral kasutusele võetavad ikkagi selles ulatuses, mis nad on ehitatud. Tuletan meelde, et kõigi kolme vanglahoone ehitus on maksumaksjale olnud väga kallis, nende ehitamine on olnud väga pikaajaline protsess. Me näeme ka teiste riikide kogemusest, kus näiteks Hollandis ka kinnipeetavate arv kukkus – kuritegevus käibki mingis mõttes lainetena – ja nad sulgesid osa vanglaid, müüsid need ära, ja hiljem on nüüd praegu suures hädas, et tegelikult on vanglakohtade puudus ja nende vanglakohtade tagasitegemine hiljem on oluliselt kulukam ja keerukam. Või kui vaadata Suurbritannia näidet, kus samuti on kuritegevus liikunud lainetena, kus paarkümmend tuhat inimest ootab oma kodudes vangistuse täideviimist. See ei ole ka midagi sellist, mida me Eestisse ju tahaksime tulevikus. Kindlasti me ei taha, et kuritegevus üldse tõuseb, aga me ei taha, et tekiks selline olukord, kus osa vanglaid on lammutatud, kuigi need on äsja ehitatud, ja kohtud otsustavad, et üks või teine inimene tuleb ühiskonnast elimineerida, kinni panna, ja sellisel juhul ta ootab võib-olla paar aastat või mitu aastat kodus, kuni vangistuse täidesaamine saaks lõpuks teoks. See kindlasti ei oleks ühiskonna turvatunnet tõstev.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Minu eilsele küsimusele, mis puudutas tartlaste kaasatust sellesse teemasse, vangla kasutuselevõtmisesse Rootsi vangide majutamiseks, te ütlesite, et nii linnavalitsus kui ka linnavolikogu on kaasatud ja jätkuvalt kaasatakse. Eile õhtul ma kuulsin küll hea ametikaaslase Tõnis Lukase kommentaari, kes ütles, et Tartust on üle sõidetud ja see ei ole hea kaasamistava. Ma loodan, et te jätkuvalt kaasate neid, ka uut Tartu Linnavalitsust ja volikogu. Kui ma küsisin, kas lepingud saab ka varem lõpetada, siis te vastasite, et jaa, saab. Ja nüüd on mu küsimus, kas see etteteatamise aeg on üks aasta ja siis tähendab, et aasta veel töötab see vangla. Kui juhtuvad mingisugused probleemid, kui Tartu linn, volikogu pöördub või valitsus leiab, et see ikkagi ei sobi, see hea mõte, millele te praegu siin üritate Riigikogult saada toetust, siis kui pikk see aeg on, et reaalselt see vangide viimine Eestist toimub?

Aitäh! See on väga hea küsimus just seetõttu, et tõepoolest, see leping sisaldab erinevaid sätteid selleks, et kui asjad ei peaks minema nii, nagu me neid praegu oleme plaaninud ja nagu oleme kõiki ohte arvesse võttes püüdnud neid maandada. Kui kahe NATO liikmesriigi vahel seda lepingut ette valmistades ja sõlmides, siis on lepingus ette nähtud erinevad võimalused lepingu lõpetamiseks. Meie mitte ainult liitlassuhe Rootsi riigiga, vaid ka meie kahe riigi vaheline suhe on ju tegelikult väga hea. Ja mõlemad riigid teevad lepingut sõlmides seda ju ikkagi heast tahtest. Aasta etteteatamist kohalduks sellisel juhul, kui me leiame, et see leping ei ole meile kasulik, aga on ette nähtud ka erakorralistel asjaoludel lepingu lõpetamine, mis käiks kiiremini. See on see force majeure'i artikkel, mis lepingus ka sisaldub. Nii et seda saab küll kinnitada: kui selgub, et selle lepinguga kaasnevad asjaolud, mis ei ole Eestile soodsad, mis ei ole Eestile kasulikud, siis saab selle lepingu ennetähtaegselt lõpetada. Ja samal ajal saab seda lepingut pikendada, kui selgub jällegi, et see oleks soodne. Need artiklid, mida ma siin ka eile teile tutvustasin vastamise käigus ja mis seda lõpetamist puudutavad … Üks hetk, otsin need taas välja. (Lehitseb pabereid.) Nii. Siin on tõesti niimoodi, et kõigepealt artikkel 55 näeb ette seda, et kui ei soovita pikendada, siis tuleks sellest mittepikendamisest teavitada 12 kuud ette. Järgmine artikkel on 59, kokkuleppe peatamine. Kokkuleppe täitmise võib mõlema poole nõusolekul ajutiselt ja igal ajal täielikult või osaliselt peatada. Kumbki lepingupool võib igal ajal teha ettepaneku lepingu peatamiseks diplomaatiliste kanalite kaudu. Peatamine jõustub vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Nii et siin ei ole välja toodud, kas see toimub päeva jooksul või nädala jooksul, vastavalt nendele asjaoludele. Veel kord: tegemist on kahe väga hea NATO-liitlase vahelise kokkuleppega. Force majeure oli meil eelnõu 57, vääramatu jõu puhul lõpetamine. Tsiteerin: "Kui ilmneb vääramatu jõu juhtum, mis takistab selle kokkuleppe osalist või täielikku täitmist, peab pool teavitama teist poolt sellistest asjaoludest viivitamata kirjalikult. Teate kättesaamisel alustavad pooled dialoogi, et selgitada välja, kas seda kokkulepet ja sellest tulenevaid kohustusi on võimalik muuta vastuvõetavate tingimuste korral." Vääramatu jõud tähendab kõiki asjaolusid, mis on lahtise loeteluna antud. Ehk ka siin võib see lõpetamine sõltuvalt olukorrast toimuda tundidega, aga nii kiiresti, kui vähegi suudetakse kokku leppida. Artikkel 61 näeb ette kokkuleppe lõpetamised. Ma tsiteerin ka seda, et olenemata artiklist 55 sätestatust võib Rootsi või Eesti kokkuleppe lõpetada igal ajal, teavitades sellest teist poolt kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu. Lõpetamine jõustub sellisel juhul 12 kuud pärast teate kättesaamist. See on sellisel juhul, kui me lihtsalt otsustame, et me tahaksime selle lõpetada. Aga nagu te nägite, vääramatu jõu artikkel ja kokkuleppe peatamise artikkel võimaldavad tegutseda väga kiiresti ja see aeg lepitakse kokku tulenevalt asjaoludest.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mul on natuke laiem, kui tahate, siis poolfilosoofiline küsimus. Kui te vaatate nüüd kogu seda arutelu, diskussiooni, mis on siin saalis toimunud, ja tegelikult ka ühiskonnas seoses Vabariigi Valitsuse plaaniga hakata Eesti vanglaid, Tartu vanglat antud juhul Rootsi riigile, Rootsi kuningriigile välja rentima nende vangide majutamiseks, siis kas te ikka tajute seda, et võib-olla Vabariigi Valitsusel puudub selline, ma ütleksin, ühiskonna taju ja arusaam sellest, et niivõrd tundlikke vastuolulisi otsuseid ei saa teha mööda minnes, kiiruga, väga nõrkade analüüsidega ja sisuliselt olematu avaliku debatiga? Ehk alguses räägiti pikalt, et me siin arutame, kaalume. Ühel hetkel tuli – põmm! – uudis, et me siin kirjutasime alla Rootsi ministriga, juba hakkame vaikselt toimetama, kohe-kohe tuleb parlamenti see leping ratifitseerimisele. Kas te natuke tajute, et see protsess läks tegelikult algusest peale valesti? Ei olnud debatti, ei olnud neid argumente. Ja tegelikult valitsusel pole ka, mul on tõesti tunne, ühiskonna taju nende otsuste tegemiseks.

Õnneks ma ei saa teie küsimuses toodud väidetega kuidagi nõustuda, faktipõhiselt ei saa sellega kuidagi nõustuda. Kõigepealt, liigume tagasi aega enne viimaseid Riigikogu valimisi. Kui Eesti Rahvusringhääling küsis iga erakonna käest plaane järgmiseks valimisperioodiks, siis Isamaad esindanud justiitsminister Lea Danilson-Järg tutvustas, et üks küsimus, mis tuleb Eestis lahendada, on see, et meil on tühjad vanglakohad ja plaanitakse nende vanglakohtade väljarentimist välisriigile. Ehk see küsimus on arutluse all olnud ka väga populaarse erakonna poolt juba tükk aega varem, isegi enne selle Riigikogu tööle asumist, kuna probleem või murekoht, mida tuleb lahendada, on objektiivselt olemas. Ja samuti ei saa ju öelda, et meil viimastest Riigikogu valimistest oleks liiga vähe aega möödunud. Teiseks ei saa kuidagi nõustuda sellega, et analüüsid oleksid nõrgad. Mina ei ole teiega ühel meelel, et meie Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet teeks erakordselt nõrkaseid analüüse. Mina arvan vastupidi. Mina arvan, et meie politsei on tugev, meie kaitsepolitsei on tugev ja nad teevad väga häid analüüse. Ei saa ka kuidagi olla nõus sellega, et näiteks tunnustatud audiitorbürood või muud analüüsid, mis siia juurde on tehtud, oleksid kuidagi nõrgad. Ei ole nõrgad, on head analüüsid. Nüüd, kui te küsite ühiskonna tunnetuse kohta, siis ühiskonna tunnetust on ajakirjanikud küsinud ju väga mitu korda ja ajakirjanikud ka väljendanud väga mitu korda. Ühiskonna tunnetus näiteks ka eilses aktuaalses kaameras: kui meil ikkagi lapsevankriga ema ütleb, et tema usaldab vanglateenistust, siis see on päris hea tunnustus meie vanglateenistuse tööle. Lisaks tuletan ma tagasihoidlikult meelde, et sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, kui me neid otsuseid tegime, ja sotsiaaldemokraadid mäletavad väga hästi, et mingit põmmutamist sealjuures ei olnud.

Andre Hanimägi, palun!

Hea aseesimees! Hea minister! Te olete ka rääkinud, et kõikide külastajate puhul, mitte ainult vangide puhul, on meil tugev taustakontroll. Ma eeldan, et see kehtib mitte ainult riiki sisenevate külaliste puhul füüsiliselt, vaid tegelikult ka nende puhul, kes tahavad videokõnet või telefonikõnet teha või kirja või mida iganes saata. Minu küsimus ongi selles, kas taustakontrolli hakkavad tegema nüüd rootslased, eestlased või mõlemad. Kui see jääb Eesti peale, ütleme, 300 välisvangi pluss külalised, siis see on ikkagi päris suur number. Kas sel juhul on teil ka konkreetne ettepanek, kui suur saab olema see ressurss, mida eraldatakse näiteks kas vanglateenistusele selle ülesande täitmiseks või siis, ma eeldan, tõenäoliselt kaitsepolitseile?

Aitäh! Tõepoolest, see on niimoodi, et mõlemad riigid annavad oma panuse taustakontrollide tegemisse. Kaitsepolitseiamet ning Politsei- ja Piirivalveamet on omalt poolt läbi mõelnud, kuidas siinpoolne taustakontrollide tegemine hakkab olema, on esitanud selleks vajaliku ressursi ja vajalike lisatöökohtade, uute töökohtade taotluse ja kõige sellega on eelarvekulude koostamisel arvestatud. Nii et helgema, positiivsema poole pealt tõesti see, et nii Politsei- ja Piirivalveamet kui ka Kaitsepolitseiamet saavad juurde täiendavad töötajad. Need töötajad saavad suurepärase rahvusvahelise kogemuse taustakontrollide tegemisel ehk tegelikult sellest pikas plaanis ja pikas perspektiivis võidab terve Eesti turvalisus. Ma rõhutan üle, et tõepoolest, külastajate puhul teevad vanglad ise juba täna taustakontrolle ehk ka Eestist pärit kinnipeetavate külastajatele teeb vangla taustakontrolli. Loomulikult, vangide või kinnipeetavate arvu kõikumisel on see ressursivajadus olnud erinev. Praegu on vanglateenistust kärbitud seoses sellega, et kinnipeetavate arv on langenud, aga kinnipeetavate arvu kasvamisel saab loomulikult ka vanglateenistus vajalikud ressursid juurde. Nii et siin on väga lai taustakontrollide palett. Kinnipeetavatele teeb Rootsi eelnevalt täiendava taustakontrolli, meie teeme eelnevalt täiendava taustakontrolli Eesti poolelt ja juhul, kui peaks ilmnema mingisuguseid asjaolusid, mistõttu ei ole mõistlik, et kinnipeetavat Eestisse toodaks või mis näitavad seda, et teda külastada sooviv isik on moel või teisel problemaatiline, siis kinnipeetavat ei tooda või külastajat vanglasse ei lasta.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Enne küsimust kommentaar. Te ütlesite, et põmmutamist sotsiaaldemokraatidega valitsuses ei olnud. Ma ei saanud aru, mida see põmmutamine tähendab, sest minu mäletamist mööda me arutasime importvangide teemat korduvalt. Vaidlused olid tulised, kokkuvõttes läks tunde. Sotsiaaldemokraadid sellega nõus ei olnud ja valitsus tegi otsuse lepingu kohta pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsusest minema saadetud. Aga küsimusest. Te nentisite Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele vastates, et vanglad on kallid. Sellele ei saa kuidagi vastu vaielda, aga ma ütlen, et tööjõud on meile veel kallim. Ja vaatamata sellele, et vanglatöötajad on tõepoolest erikoolituse saanud professionaalid, kes suurendavad meie sisejulgeolekut, ja need ei ole kuidagi väheväärtuslikud töökohad, ei ole ma teiega absoluutselt nõus, et meie sisejulgeolekut parandab kõige rohkem, kui need koolitatud inimesed on Tartu vanglas Rootsi vange valvamas. Needsamad 250 inimest Eesti politseis või Kaitseväes …

Riina Sikkut, palun!

Aitäh!

… oleksid palju väärtuslikumad ja suurendaksid meie sisejulgeolekut igapäevaselt nii, et meie inimesed seda tunnevad, mitte Rootsi vangid.

Aitäh! Tuletan siiski meelde, et 2024. aasta 26. septembril andis Vabariigi Valitsus justiits- ja digiministrile volituse teiste riikidega nende asjaolude väljaselgitamist vanglarindiks alustada. Ja tõsi on ka see, et sotsiaaldemokraadid tõstatasid küsimusi tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta ja need tervishoiuteenuste kättesaadavusega seotud küsimused on ka lepingus lahendatud või kokkuleppe raames kuludes arvestatud. Põmmutamise sõna võtsin hea eelmise küsimuse küsija enda sõnastusest. Nüüd, mis puudutab tööjõudu, siis kahjuks me oleme siin saalis tunnistajad Eestis olukorrale, kus meil noorte tööpuudus on väga kõrge. Ja noorte väga kõrge tööpuudus võimaldab kindlasti leida nendel noortel inimestel, kellel näiteks on puudulik ka võõrkeeleoskus, Rootsi maksumaksja raha eest sobilik haridus, millega ta saab edaspidi edasi liikuda ka teistesse siseturvalisusega seotud valdkondadesse. Me pakume ka täiendavat inglise keele õpet Rootsi maksumaksjate raha eest. Kui te olete märganud, siis praegu ka ju käib PPA värbamiskampaania. See on täiesti ilmselge, et Eesti vajab tervikuna siseturvalisusesse rohkem inimesi, mitte ainult PPA-sse, vaid tegelikult ka vanglateenistusse. Meil on vaja siseturvalisusesse rohkem inimesi ja meil kahjuks on kõrge töötuse tase noorte hulgas, mida näiteks seesama rendileping muu hulgas aitab hästi lahendada. Kindlasti ei ole tööpuuduse lahenduseks see, et ärme üldse töökohti tee.

Tanel Kiik, palun!

Austatud ettekandja! Teie vastused ausalt öeldes ainult süvendavad minu vastuseisu sellele ettepanekule, sest näha on, et te ei ole aru saanud sellest, et selliseid otsuseid ei saa teha niimoodi olematu toetusega valitsuse poolt olematu diskussiooni taustal olukorras, kus väga paljud analüüsid on välja toonud riskikohti, mida tegelikult ei ole lõplikult maandatud. Aga teile vist tundub kuidagi nii, et kõik, mis valitsus teeb, on hea ja kui vaja, siis saate põhjendada vangide siia toomist, ma nüüd kuulsin, siinsete noorte kvalifikatsiooni tõstmise võimalusega. No see on ikka võimas loogika! Ma arvan, et tegelikult õigem loogika on see, mille mu kolleeg välja tõi, et olukorras, kus meil on täna siseturvalisuse valdkonnas töökäsi juurde vaja, me räägime üldiselt tööjõupuudusest, me toome siia välistööjõudu sisse, et täita ametikohti ka mujal valdkondades, ei ole kuidagimoodi põhjendatud Eesti inimeste, siseturvalisuse valdkonna inimeste koormamine Rootsi vangide valvamisega. Nii et küsimus on lihtne: kuidasmoodi see, kui me oma töötajad suuname Rootsi vange hoidma, parandab tööjõupuudust meie riigis?

Teie küsimuses mitte ükski eeldus ei olnud tõene. Ja veel kord, me käivitame Sisekaitseakadeemias uue koolitusprogrammi – jällegi Rootsi maksumaksja raha eest –, et koolitada uusi inimesi siseturvalisusesse liituma. Kui teile see pole oluline, siis mulle see on oluline ja valitsusele on see oluline, et regionaalpoliitiliselt oleks ka töökohtadele mõeldud. Kui me paneme Lõuna-Eestis kõik riigi pakutavad töökohad kinni, siis see ei ole ka õige.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus lähtub sellest, et umbes kümme aastat tagasi on tõenäoliselt tehtud prognoosides viga, nimelt nendes prognoosides, kus arvestati võimalikke vajaminevaid vanglakohti Eestis. Need analüüsid ei ole avalikult kättesaadavad ja tõenäoliselt ei oma ka hetkel tähendust. Küsimuse all on see, kuidas me tulevikus prognoosime nii vanglakohti kui ka kuritegevuse taset. Kas Justiitsministeeriumil on plaanis rakendada Eesti akadeemilist teadmist ja võimekust selleks, et ühiskonda sisuliselt uurida, et saada vastused nendele trendidele, mis tulemas on?

Vanglate ehitus ja asukohad otsustati 1990. aastate keskel. Ehk see analüüs, millele te viitate, on tänaseks juba umbes 30 aastat vana, mitte 10 aastat vana. Ja tõepoolest, tollel ajal oli kuritegevuse tase Eestis väga kõrge. Vastavalt sellele plaanile on vanglad avatud: Tartu vangla avati 2002, Viru vangla 2007 ja Tallinna vangla 2018. Aga veel kord: toona, 1990. aastate keskel prognoositi seda, et kuritegevus väheneb, ja toonaste vajadustega võrreldes prognoositi vanglakohti umbes 1500 vähem, kui tollel hetkel tegelik vajadus oli. Ehk nii nagu siin on mitu korda juba saalis juttu olnud, vanglate planeerimine ja ehitamine on väga-väga pikk protsess. Ja nagu öeldakse, ennustamine on keeruline, eriti keeruline on tuleviku ennustamine. Nüüd, mitte kuskil maailmas ei ole õnnestunud väga täpselt teaduslikult prognoosida kuritegevuse taset. Seda on teadlaste hinnangul palju raskem prognoosida kui näiteks beebide sündi. Ehk kuritegevuse taseme ennustamine moel või teisel on õrnalt võimalik, aga mitte päris täpselt võimalik. Loomulikult, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas on ka praegu vähemalt üks mu kaasdoktorant, kes selle analüüsiga tegeleb. Ka Tartu Ülikooli õigusteaduskond on koostöös Uppsala Ülikooliga alustamas koostööd, et vanglarenti ja neid protsesse akadeemiliselt uurida. Nii et kõik need protsessid käivad, ülikoolid mõtlevad kaasa. Aga globaalne arusaam sellest, et päris täpselt kuritegevuse tulevikku ette ennustada pole võimalik, on ka paraku selgelt olemas.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Võib-olla sa oled vastanud sellele küsimusele. Kui jah, siis palun ikka veel: millal esimesed vangid võiks Tartusse jõuda? Ja teine pool sellest küsimusest on, kas vangidel võivad käia ka külalised. Kui jah, kas siis näiteks Rootsist tulevad külalised võivad jääda oma peredega ka näiteks Tartusse elama?

Aitäh! Kui mõlema riigi rahvaesindused lepingu ratifitseerivad, siis sellisel juhul esimesed kinnipeetavad tõenäoliselt jõuaksid Eestisse järgmise aasta suvel. Nad tuleksid järk-järgult, kuna kohanemisaeg ka meie töötajatele on ilmselgelt vajalik. Lepingu täismahus täitmiseks oleksime me Eesti poolt valmis alles ülejärgmise aasta lõpuks. Külalistesse puutuvat ma olen siin mitu korda vastanud, aga hea meelega selgitan veel kord. Kõigepealt tuleb arvestada sellega, et senised vanglarendi kogemused teistest Euroopa riikidest näitavad seda, et külastajaid käib vähe. Ka senised kogemused juba Tartu vanglas olevate võõrriikide kinnipeetavatega – meil on seal rahvusvahelised sõjakurjategijad, meil on seal isegi ekspresident –, isegi ekspresidendi puhul on külastust väga vähe. Me räägime umbes ühest korrast aastas ja tõenäoliselt perekonnast, kelle majanduslik olukord ei ole kehv. Ka Eestis kohapeal olevatel pikaajalistel vanglakaristusega kinnipeetavatel on külastajaid väga vähe, isegi Eestist seest. Nüüd, hea uudis on ka see, et kuna me oleme väike äge digirahvas, siis on meil vanglates väga oluline uuendus tehtud – meil on kinnipeetavatel turvalised digitahvlid. Nende digitahvlite kaudu saavad nad kontrollitud moel suhelda videokanalite kaudu oma lähedaste või pereliikmetega. See on juba vähendanud ka Eestis juba kinnipeetavate, kelle lähedased on Eestis kohapeal, füüsilisi kokkusaamisi. Oluline on tähele panna ka seda, et kokkusaamiste sageduse üle otsustab täies ulatuses Eesti Vabariik ehk meie vanglateenistus. Mis puudutab kohapeale kolimist, siis me mitte midagi ei muuda oma riigi kodakondsuspoliitikas või selles, et keegi saaks siia elamisluba. See, et kinnipeetav on Eesti vanglas, ei ole ühelgi moel aluseks sellele, et kellelegi elamisluba anda. Nii et siit ei teki mingisugustki täiendavat võimalust sellele ühtegipidi juurde. Asjaolu, et keegi kannab vanglakaristust Eestis, ei anna terves ka Euroopa Liidu õiguses ühelgi moel mingisugustki võimalust Euroopa Liidus kuidagi elamisluba saada. Teie küsimus on olnud igati arusaadav, aga õnneks on see juba olemasolevate seaduste raames turvaliselt korraldatud ja seal midagi ei muudeta.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tanel Kiigele te nentisite põhimõtteliselt, et Eesti jaoks on noore tööotsija suunamine Rootsi vange valvama kõige väärtuslikum ja mõistlikum otsus ning see on parem otsus kui suunata ta politseinikuks õppima, et ta patrullpolitseinikuna Lõuna-Eestis korda looks. Ma kinnitan, et sotsiaaldemokraadid on täiesti vastupidisel seisukohal. Küsin ka nende külastajate kohta. Te ise kirjeldasite eile, kuidas te olete mitu korda dokumendita Rootsis käinud. Kahtlemata on Rootsi kodanike seas meil siin vanglakaristust kandma tulevate inimeste pereliikmeid, kuriteokaaslasi, teisi isikuid, kes võivad ka koos dokumentidega Eestisse tulla. Nad ei tea, kas nad taustakontrolli läbivad ja vanglasse sisse saavad, aga kui nad on Eestisse tulnud, siis toreda nädalavahetuse Tartus AHHAA keskuses ja Auras võivad nad ju sellegipoolest veeta.

Aitäh! Ma ei ole, esiteks, midagi säärast öelnud, nagu te rõhutasite. Ma, vastupidi, rõhutasin, et ka Politsei- ja Piirivalveamet teeb praegu kampaaniat, et sinna tööle asuda, ja et meil on tervikuna vaja Eestis siseturvalisusesse rohkem inimesi. Meil on vaja, et noored inimesed leiaksid töökohti. See, et riik muu hulgas loob töökohti Eesti siseturvalisuse kaitseks, on äärmiselt oluline. Eesti noore jaoks tekib üks valik juurde lisaks Politsei- ja Piirivalveametile ja see on regionaalpoliitiliselt olulises kohas, Lõuna-Eestis. Ma tegelikult usun, et me oleme siin ühte meelt, et riigi loodud töökohad Lõuna-Eestis on siiski olulised. Kindlasti mingit vastandust siin ei ole ja seda ma ei ole ka ühelgi moel mitte kuidagi väljendanud. Aga nüüd teie küsimuse juurde, kas Eestisse võivad tulla Tartusse nädalavahetust veetma Rootsist tulevad turistid. Nii on see praegu, nii on see tulevikus ja loodetavasti jääb nii edaspidigi. See tõepoolest niimoodi on. Selles mõttes mitte mingit muudatust vangla rendileping kaasa ei too.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Teile on esitatud väga palju küsimusi seonduvate kuludega. Küll see on tervishoius, küll see on tõlkimine, vangla nii-öelda ülesvuntsimine enne selle rentimist ja nii edasi. Ühtlasi me oleme rääkinud rahalisest poolest, me teame neid numbreid. Aga minu küsimus on nii-öelda netotulu kohta. Me küll ütleme, et Rootsi raha katab kõik need kulutused ära. Et see on põhiline asi, mille te olete välja toonud, aga kui me need kulutused lahutame nendest võimalikest tuludest, siis mis see netotulu võiks riigile olla? Mis numbritest me siis räägime?

Aitäh! Kahe NATO liikmesriigi vahel sõlmitav leping, mille üks laiem eesmärk on tõsta turvalisust kogu piirkonnas, ei ole suunatud kasumi teenimisele. See on suunatud selgelt sellele, et absoluutselt kõikvõimalikud ettetulevad kulutused, mis Eesti riigil võiksid ette tulla, ka teoreetilises mõttes, on igal juhul selle lepingu riskimarginaaliga kaetud. Märkimisväärne maksutulu, alates töötajate palkadest ja lõpetades osutatavatest teenustest, kindlasti Eestisse jääb. Ja korduvalt oleme ka rõhutanud seda kasu, mis tekib täiendavast hariduse andmisest Eesti inimestele, Eesti töötajatele, mis tekib sellest, et Rootsi ametnikud tulevad siia, Rootsi psühhiaatrid. Ka see kõik toodab ju meile tegelikult sotsiaal-majanduslikku tulu.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus on ühtlasi ka ettepanek teile. Kas te ei arva, et oleks mõistlik võtta aeg maha selle eelnõu menetlemisel ja selle lepingu sõlmimisel? Siin saalis on kõik opositsioonierakonnad selle lepingu sõlmimise vastu. Vaadates praegu ka erakondade reitingut ja valitsuse toetust, on küllalt tõenäoline, et natukene rohkem kui aasta pärast toimuvatel valimistel toimub ka valitsuse vahetus. Ja on väga tõenäoline, et uus valitsus tegelikult selle lepingu ennetähtaegselt lõpetab. Siit järgneb loomulikult see, milleks meile sellist segadust. Ma leian, et see on praeguse valitsuse poolt lausa vastutustundetu. Kui sellel eelnõul lõpuks ei ole laiemat kandepinda kui praegune valitsuskoalitsioon, mida te saate siin häältega küll läbi suruda, aga millel ei ühiskonnas ega ka poliitilistel ringkondadel ei ole laiemat toetust, siis on see vastutustundetu, mis tekitab riikidevahelistes suhetes segaduse. Me ei ole isegi saanud vangide siia toomist lõplikult käivitada, kui uus valitsus selle n-ö lepingu lõpetab. Kui teil on vähegi vastutustunnet, siis on minu soovitus teile, et võtke aeg maha ja otsige laia kandepinda sellele.

Aitäh selle küsimuse eest! Aga võtame siiski faktid ette. Kõigepealt, teie oma erakonna justiitsminister tutvustas Eesti Rahvusringhäälingule enne Riigikogu valimisi probleemi, mis on seotud tühjade vanglakohtadega ja sellega, et valitsus plaanib neid mõnele võõrriigile välja rentida. Tegemist ei ole küsimusega, mis oleks nüüd tekkinud, vaid tegemist on reaalse elulise murega, mida te olete ka ise ajal, kui te täitsite justiitsministri portfelli, tegelikult tunnistanud ja kus te olete näinud sedasama lahendust, et mõistlik on seda välja rentida. Sama lahendust on kasutatud ka teistes riikides. Teistes riikides on samamoodi olnud iga kord alguses vaidlus ja arutelu. Ikka on opositsioonierakonnad tundnud mure –, see on täiesti loomulik, see ongi teie ülesanne. Opositsiooni ülesanne ongi kõikvõimalikud kriitilised küsimused tuua siia saali debatti. Kui neid kriitilisi küsimusi ei oleks, siis opositsioon ei täidaks oma täiesti loomulikku ja head demokraatlikku ülesannet. Aga kui need lepingud on sõlmitud ... Ma tõin siin eile näite Norra rendist Hollandisse. Holland lõpetas selle lepingu siis, kui lepingu tähtaeg otsa sai. See oli aprillis 2018, kui Hollandi justiitsminister kutsuti parlamendi ette aru andma. Need, kes olid enne teda kritiseerinud, miks selline leping üldse tehakse, siis kolm aastat hiljem, kui see leping lõpetati, kritiseerisid äärmiselt teravalt justiitsministrit, miks ta niivõrd kasuliku rendilepingu Norgerhavenis, kus see rendivangla asus, miks ta niivõrd kasuliku lepingu nüüd ära lõpetab. See kriitika oli risti vastupidine. Nii et kui uus valitsus otsustab, et maksumaksjatelt kogutakse täiendavalt 12 miljonit eurot, mis täna Tartu vanglakompleksi ülalpidamiseks riigieelarves kulub, siis see loomulikult saab olla uue valitsuse otsus leida, kuskilt kärpida veel 12 miljonit eurot ja suunata see tühja vanglakompleksi ülalpidamisele. See võimalus loomulikult uuel valitsusel on.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Teie seisukoht, et 1990. aastate alguses otsustati ära Eesti vanglakohad, ei päde. Tegelikult otsustati Tartu vangla ehitus 2000-ndate alguses ja seda Euroopa Nõukogu nõndanimetatud The Nord-Balt Prison Projecti raames. Ja põhjused olid väga selged. Toona Skandinaavia riigid kartsid, et Eesti koloonia tüüpi vanglates leviv resistentne tuberkuloos viskub üle ka Skandinaavia riikidesse. Nemad lahendasid oma rahvatervishoiu probleemi, seda kõigis Balti riikides, aga paraku ja paradoksaalselt on nad lahendanud ka oma vangide hoidmise probleemi, nagu tänaseks selgub. See on muidugi veidi kummaline. Aga ma tahan tulla tagasi teie väite juurde, et 1990. aastate alguses need otsused tehti. Siin tahaks küll saada selgust.

Aitäh! Fakt on see, et aastal 2000 Tartu vanglat juba ehitati, ehk siis kogu projekteerimine ja kõik muu oli sellele juba eelnenud. Nii et selles mõttes teie väide ei vasta tõele. 1990-ndate keskel otsustas Vabariigi Valitsus üle minna tõepoolest moodsatele kambertüüpi vanglatele. Täpsemad asjaolud selle kohta saame me teile hiljem kirjalikult järele saata. Seda täpset Vabariigi Valitsuse otsuse kuupäeva mul ei ole käepärast võtta praegu.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Mul tekkis nüüd küsimus, mille kohta sa enne vastasid, et peab luba olema ja kõik muu, et külasid nendele vangidele külla tuleks. Aga Rootsi on Euroopa Liidu riik juba 1995. aastast. Kas siia tulevad vangid ei ole siis Rootsi kodanikud ja neil ei ole kodakondsust, et nende lähisugulased saaksid lihtsalt laeva peale tulla või lennuki peale istuda ja Eestisse tulla? Või on ikka nii, et neid vange võib tulla nii Euroopa Liidu kodanikke kui ka kolmandate riikide kodanikke?

Aitäh! Väga hea küsimus. See võimaldab mul veel kord üle rõhutada, et ka Tartu vanglas on meil juba praegu kolmandate riikide kodanikke. Üle poolte Tartu vanglas kinnipeetavatest ei räägi isegi mitte sama keelt, mida räägib meie vanglateenistus. See on juba praegu meil, mitte ainult Tartu vangla, vaid ka Eesti vanglate olukord. Te küsisite elamisloa saamise kohta. (Saalist räägitakse.) Kui te küsite selle kohta, kas need pered võivad jääda siia Eestisse elama, siis see ikkagi tähendab ju elamisluba. Nad ei saa illegaalidena siin elada. (Saalist räägitakse.) Euroopa Liidu kodanike liikumist Euroopa Liidu sees ei muudeta, need regulatsioonid jäävad kõik samasuguseks. Samamoodi ei muutu mitte midagi asüülitaotluses, kodakondsuse saamises, elamisloas – kõiges selles mitte midagi ei muutu. Ka nendele külastajatele, kes täna tahavad tulla külastama Rootsi vanglas olevaid kinnipeetavaid, tehakse Rootsis taustakontroll. Meeldetuletuseks: kui Tartu vanglat ehitati, siis oli toona avalikkusel peamine mure see, kas kõik pätid kolivad Tartusse elama. Ei kolinud, see mure ei ole ühelgi moel realiseerunud. See mure on arusaadav, et selline küsimus tekib. Aga meil on juba täiesti selge kogemus olemas, et see mure ei realiseeru. Ta ei ole realiseerunud mitte ühelgi moel ka nende kolmandate riikide kodanikega, kes meil täna Tartu vanglas juba on.

Urmas Reinsalu, palun!

Hea Liisa! Tead, ma kutsun üles tõesti mõtlema nüüd praegu mõistlikult ka meie kahepoolsete suhete üle Rootsi Kuningriigiga. Opositsioon on konsensuslikult selle initsiatiivi vastu. Ja te kavatsete seda jõustada loetud kuud enne parlamendivalimisi. Kas ei oleks mõistlik, Liisa, kui teil on niisugune obsessioon selle vangimajaga ja nende importvangidega, lükata siis tegelikult selle projekti rakendamine valimistejärgsesse aega, kus on võimalik ühiskonnal seda määratleda ja saada ka ühiskonna mandaat niisugusteks initsiatiivideks? Vastasel juhul, kui peaks tekkima olukord, et valimistejärgselt see olukord pööratakse ümber, tegelikult mõjutab see meie kahepoolseid suhteid Rootsi Kuningriigiga. Pole aus. Ja minu küsimus on: kas te olete hoiatanud Rootsi Kuningriigi valitsust tegelikult selles küsimuses, et Eesti parlamendis pole siin pehmelt öeldes konsensust selles küsimuses, arvestades kogu usalduskriisi, mis meil Eestis on? Kas Rootsi Kuningriigi valitsus on teadlik sellest poliitilisest vastasseisust Eestis?

Rootsi Kuningriik kindlasti loeb Eesti meediat ja jälgib tõenäoliselt ka sedasama arutelu siin. Ja teie enda ehk Isamaa sõsarpartei moderaadid on ju Rootsis see, kes omalt poolt seda asja veab. Ma olen kindel, et vähemalt vanasti oli moderaatide ja Isamaa vahel väga hea ja tihe töine suhe. Ma usun, et seesama hea ja töine suhe teil jätkub ka tänasel päeval.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Te olete korduvalt öelnud, et just Isamaa Erakonna minister on selle idee varem päevakorda toonud. Aga me teame ka, et eelmistel parlamendivalimistel Isamaa toetus kukkus märkimisväärselt. Hetkel on Eesti 200 toetus pea olematu ja Reformierakonnal ligi kolm korda väiksem. Kas te ei näe siin seost? Kui see küsimus panna nüüd referendumile, siis kuidas Eesti rahvas võiks seda toetada? Ma kardan, et see on väga Eesti rahva tahte vastu. Miks seda siis ikka soovitakse teha?

Faktiliselt on teil täiesti õigus. Loomulikult, kõik vanglaga seonduv on ebameeldiv. Mitte ükski inimene ei ärka hommikul, sealhulgas mitte ühegi riigi justiitsminister, mõttega: appi, kui tore, ma saan täna tegeleda vanglatega. Me lahendame objektiivset probleemi. Me lahendame objektiivset probleemi, et Eesti maksumaksja maksab täna tühjade ruumide eest, maksab tühja. Me ei taha seda, et inimene, kes läheb hommikul tööle, ma ei tea, kaubanduskeskusesse, alustab oma päeva sellega, et kogu tema palgaosa, mis läheb tulumaksuks, läheb tühjade vanglaruumide ülalpidamiseks. Me ei taha seda, et Lõuna-Eestis koondatakse veel need viimasedki 170 töökohta, mis Tartu vanglasse on veel jäänud. Me nägime, kui traagiliselt võeti vastu eelmisel suvel rohkem kui 100 töökoha koondamine Tartu vanglast. Ehk me lahendame objektiivselt olemasolevat küsimust, mis on see, et meil on tühi suur Tartu vanglahoone. Ja selle üle, et see vanglahoone on tühi, meil tegelikult tasub olla uhke, rõõmus ja rahul. Siin saalis on tõesti kostnud ka küsimused, et parem oleks, kui ta oleks ikka kodumaiste vangidega täidetud. Teate, sõbrad, see ei oleks parem. Me tegelikult ikkagi tahame, et meil kuritegevuse tase oleks madal, et meil ei oleks põhjust, mis viib sedavõrd raske karistuseni, nagu on inimese vangistamine.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Mina annan küll oma panuse sellesse tulevikus, et juhul, kui see leping siin nüüd heakskiitmist parlamendis leiab mingisuguse häälteenamusega, siis see esimesel võimalusel ümber vaadataks ja lõpetataks. Jään oma soovituse juurde ka teile olla vastutustundlik ja mõelda selle peale, mis see endaga kaasa võib tuua, ka meie suhetes rootslastega. Nüüd see, mis puudutab Lea Danilson-Järgi. Te kogu aeg olete siin korduvalt rõhutanud, et see on justkui tema ja Isamaa seisukoht. Esiteks tuleb lähtuda praegusest seisukohast. Kui kunagi kusagil on kaalutud mingisugust ettepanekut, mis ei ole kunagi siia saali jõudnud, siis öelda, et see on välja kujunenud ühe või teise ministri või erakonna seisukoht, on tegelikult demagoogiline. Ma tahangi selle kohta öelda, et justiitsminister Lea Danilson-Järg mitte kunagi ei toonud sellist ettepanekut siia. See oli tööpaber ministeeriumis, millele ta viitas, mis oli enne teda juba ette valmistatud. Nii et ärge esitlege seda kui Isamaa endist seisukohta. Sellist seisukohta Isamaal pole olnud.

Ma siiski vastan sellele. Tegemist oli Eesti Rahvusringhäälingu poolt iga erakonna esindajaga tehtud Riigikogu valimiste-eelse küsitlusega, kus erakonna nimetatud esindaja, kes esindas terve erakonna seisukohti, tutvustas seda, mida ta järgmisel perioodil kavatseks teha. Ta tõi välja selle objektiivse probleemi, et vanglakohad on tühjad, välja lahenduseks, et me kaalume nende rentimist teistele välisriikidele. Ma ei heida talle seda ette, see objektiivne probleem on täiesti olemas. Aga faktiliselt on õige tõesti see, et kuna see küsitlus toimus vahetult enne Riigikogu valimisi, siis loomulikult ta seda Riigikokku ei toonud. Nüüd, mis puudutab kahe riigi läbisaamist, Eesti ja Rootsi vahelist läbisaamist. Veel kord, ma väga soovitan teil, nii nagu see on kogu aeg olnud, Isamaa ja moderaadid on olnud väga heas sõsarsuhtes, mõlemad erakonnad on üksteist väga palju toetanud, tegemist on nii Eestis olulise erakonnaga, erakonnaga Isamaa, Rootsis väga olulise erakonnaga, moderaadid, seda saate te kindlasti ka omavahel otse arutada.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Hea minister! Minu küsimus tuleneb sellest vastusest, mille te Andre Hanimägile andsite, kui oli küsimus, milline võiks olla kogukasu Eesti ühiskonnale. Te hakkasite rääkima, et kui siin hakkavad käima Rootsi psühholoogid ja psühhiaatrid ja kõik erinevad inimesed, siis nad jätavad siia ka muist maha ja see ongi see kasu, mis meie ühiskond saab. Kas on ikkagi olemas mingi täpsem arusaam, milline see kogutulu meie ühiskonna jaoks võiks olla? Ja teiseks, niipalju kui ma aru saan, siis enamik nendest Rootsist tulevatest vangidest pole Rootsiga mitte mingit seost, välja arvatud see, et nad kuriteo seal tõenäoliselt toime pannud ja võib-olla mõnda aega ka elanud. Nad võivad olla üle maailma ja väga erinevat rahvust ja tüüpi inimesed. Mis need rootsikeelsed psühholoogid või psühhiaatrid neile suudavad rääkida, kui nad seda keelt ei mõista?

Aitäh! Väga hea küsimus. Taas saan korrata seda, et ka Eestis üle poolte kinnipeetavatest ei räägi isegi mitte sama keelt, mida räägib meie vanglateenistus. Rahalisest poolest olen ka korduvalt juba rõhutanud, et on hea lihtne võrdlus: Eestis üks kinnipeetav Eesti maksumaksjale on keskmiselt 3500 eurot kuus, Rootsist tulev kinnipeetav 8500 eurot kuus, hinnapõrand on üle 30 miljoni euro, isegi kui Rootsi saadaks vähem kinnipeetavaid. Ja indekseeritud 3,5% – igal aastal see summa automaatselt kasvab. Nüüd, 3500 versus 8500 peaks andma teile piisava ettekujutuse sellest, milline on see rahaline puhver seal vahel, et katta kõikvõimalikud riskimarginaalid, kõikvõimalikud kulud. Lisaks sellele, veel kord kordan, me täna maksame 12 miljonit eurot, Eesti maksumaksja maksab 12 miljonit eurot Tartu ülalpidamise eest. Seal on tühjad hooned. Ka see tegelikult ju asendub vähemalt hinnapõrandaga, milleks on juba 30,6 miljonit eurot, ja mis on indekseeritud ja mis kasvab. Kui te tõite Rootsi näite, või teie erakonnakaaslased siin eelnevalt, siis see on küll tõsi, et Rootsi meedia on seda Rootsile väga palju ette heitnud, sh teie sõsarparteile moderaatidele, et nad on sõlminud Rootsi maksumaksja jaoks liiga kalli lepingu. Rootsi maksab ilmselgelt liiga palju selle lepinguga Eestile. See on olnud Rootsi meedia peamine ja jätkuv etteheide Rootsi poliitikutele.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma ütleks niimoodi, et järgmist valitsust loomulikult ei moodusta enam Eesti 200 ega tõenäoliselt ka tema praegune koalitsioonipartner. Selle moodustavad need, kes praegu siin saalis väga selgelt ja ühemõtteliselt on selle lepingu vastu. Nii et te käitute riiklikult täiesti vastutustundetult ja ma ütleksin isegi kuritegelikult: te panete järgmise valitsuse sellisesse olukorda, kus nad peavad selle lepingu tühistama. See on esiteks. Teiseks, te opereerite siin sellega, et vanglad on tühjad. Kuulge, iga natukese aja tagant ületab uudisekünnise see, kuidas keegi, kes peaks tegelikult trellide taga istuma, on uue kuriteo korda saatnud, sest ta on vabaduses. Korjake need pätid kokku ja pange vanglasse ja vanglad ei ole tühjad. Seda teiseks. Ja kolmandaks, kui meil on olemas valmis ehitatud suured hooned, siis neid on võimalik ka ümber profileerida, näiteks sealsamas Tartus teha Tartu vanglast vanuritekodu või mingi muu sotsiaalhoolekandeasutus, mis täidaks seda lünka …

Aitäh!

… mida meie liberaalsed valitsused ei ole oma vananeva ühiskonna ees suutnud täita. Nii et lülitage mõttetegevus sisse, lülitage vastutustunne sisse ja öelge praegu kohe siit, nii nagu tegelikult opositsioonisaadikud on soovitanud, et te võtate selle eelnõu tagasi.

Ma olen täiesti ühemõtteliselt vastu teie ettekujutusele riigist, kus keegi käiks ja korjaks inimesi vanglasse kokku. Sellisele lähenemisele olen ma täiesti ühemõtteliselt ja täiesti selgelt vastu ja täiesti teist vastupidisel seisukohal. Inimestele määrab vanglakaristust Eesti Vabariigis üksnes kohus. Inimest saab panna vanglasse üksnes kohtuotsuse alusel ja see ei käi ega hakka mitte kunagi käima niimoodi, et keegi käib ja korjab inimesi kuskilt tänavalt kokku, et neid vanglasse panna. Siin on meil põhimõtteline, täiesti põhimõtteline eriarvamus teiega. Mis puudutab küsimust selle kohta, kas Tartu vangla hoone tuleks ümber profileerida vanuritekoduks, siis nagu eelnevalt öeldud, ootame me Tartu volikogu liikmeid, kui Tartu volikogu saab kinnitatud, Tartu vanglasse külla. Kahjuks ma näen kogu aeg, et inimestel puudub ettekujutus sellest, milline see hoone välja näeb. Meist keegi siit saalist ei sooviks, et sellises hoones meie eakad emad-isad, eakad vanemad-vanaisad peaksid oma aega veetma. Tegemist ei ole kohaga, kuhu Eesti Vabariigil oleks kuidagigi väärikas saata oma eakaid.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Me oleme nüüd siin sellises olukorras, kus me ise omaenda vange tahame järjest rohkem välja saata selle jaoks, et see tuleks Eesti riigile odavam, ja nüüd impordime ärilisel ettevõttel Rootsist siia vange. Kui nüüd huumori võtmes võtta, siis võiks ju pakkuda neile lausa kodumajutust – iga pere saaks 8000 eurot kuus ja mõelge, kus on sissetulek. Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis samal ajal ehitab riik Väike-Maarjasse ja politseikolledžit või piirivalve- ja politseikolledžid ja sinna, sellessesamasse betooni läheb päris suur hulk raha. Ma ei saa aru, miks ei võiks neid sarnaseid hooneid – need on ju üsna sarnase ülesehitusega – restruktureerida, ehitada need natukene teistsuguseks ja kasutada otstarbekalt raha, mida riik niikuinii peab kuhugi mujale panema.

Ma pean siin nüüd hästi lühidalt kokku võtma siiski selle, mis vahe on kaasaegsel vanglal ja sellel vanglal, mida te ilmselt ette kujutate. Paljud inimesed on tõenäoliselt käinud Patarei merekindluses ja paljud inimesed on vaadanud ka vanemaid Ameerika filme, neil on ettekujutus vanglast, kus on suuremad ruumid. Ja tõepoolest, vanaaegsemaid kas vanglatesse ehitatud hooneid või vanaaegsemaid vanglatena kasutuses olevaid hooneid on võimalik kasutusele võtta õppehoonena, sellepärast et seal on suured ruumid, kuhu majutati 15–40 kinnipeetavat. Kaasaegne vangla sellega absoluutselt ei sarnane. Kaasaegne vangla on pisikeste, tibatillukeste kambritega. Need kambrid on omakorda nii-öelda gruppides ehk vangid ei suhtle omavahel. Sinna pisikesse toakesse ei ole võimalik õppetegevust päriselt panna. Ümberehitamiseks minevad kulutused oleksid oluliselt kallihinnalisemad kui uue hoone ehitamine. Kaasaegne vangla on sihtotstarbeline turvaehitis, mille ehituse iseloom ei ole kohandatav ühekski teiseks funktsiooniks siin ühiskonnas peale vangistuse. See, et ta ei ole kohandatav ühekski teiseks funktsiooniks peale vangistuse, tagab omakorda selle, et ta on erakordselt turvaline. Seal on tagatud see, et mitte ükski kinnipeetav sealt putku ei pane. Moodsatest vanglatest ei ole põgenenud. Põgenemised on olnud vana tüüpi vanglatest, mida te ilmselt silmas pidasite. Nii et see Väike-Maarja kompleks, mida te nimetasite, absoluutselt ei ole arhitektuurselt võrreldav Tartu vanglaga. Ja see kaasaegne õppehoone, mida Väike-Maarjasse planeeritakse, on ikka hea koht, kus seda ehitada moodsa koolihoonena. Seda ei ole ka põhjust nüüd sealt Väike-Maarja inimestelt ära võtta ja hakata näiteks Tartusse ehitama. See oleks majanduslikus või rahalises mõttes täiesti sõge.

Peeter Tali, palun!

Austatav juhataja! Lugupeetud minister! Kuulasin siin tähelepanelikult kogu seda retoorilist ekvilibristikat. Kas te saate mulle palun lihtsalt ära seletada, mis Eesti rahval ja riigil on sellest kasu, kui me majutame Rootsi vanglad, parandan, Rootsi vangid Tartu vanglasse?

Aitäh! Kõigepealt saab Lõuna-Eesti lisaks otsestele maksutuludele umbes 400 täiendavat töökohta omavalitsustele. Teiseks, vähemalt 250 töökohta nendest lisandub meie siseturvalisusesse. Kolmandaks, me õpetame need inimesed välja Rootsi maksumaksja raha eest ja anname neile täiendava kaasaegse rahvusvahelise siseturvalisuse hariduse. Meie siseturvalisus kasvab, paraneb ja tugevneb sellest. Edasi, me hoiame alles vangla Lõuna-Eestis kui väga olulise siseturvalisuse või üldse turvalisust ja julgeolekut tagava arhitektuuri. See on meil vajalik näiteks hübriidsõja võimalikuks olukorraks või see on meil vajalik näiteks selleks hetkeks, kui tõesti peaks tekkima veel teravam või veel mastaapsem konflikt, mille kohta ei saa nüüd öelda, et see oleks täiesti ebatõenäoline. J me lahendame kõige selle juures Eesti inimestele, Eesti maksumaksjatele väga turvaliselt sellise mure, mis täna on, et me maksame Eesti maksumaksjate poolt kinni tühja Tartu vanglat, tühja Tartu vangla kompleksi ülalpidamist. 12 miljonit eurot ei ole taskuraha.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Rootsis on juba aastaid räägitud migratsioonipoliitika läbikukkumisest, et vägivaldsed klannid, sajad pommiplahvatused aastas, ohtlikud kurjategijad. Miks te ikkagi tahate Eestisse tuua seda sotsiaalliberaalset eksperimenti? Miks meie inimesed tegelikult peavad hakkama pidama üleval kaudselt Rootsi kurjategijaid? Te räägite, et siin kaasneb mingisugune raha. Kas meie eelarve on tõesti niivõrd kriitilises seisus Eestis, te olete Reformierakonnaga Eesti riigieelarve nii halba seisu viinud, et meil on vaja hakata nüüd siis tõesti vanglakohtade rentimise teenusega riigieelarvet täitma? Kuidas see asi ikkagi on?

Meie inimesed ei hakka mitte kuidagi ülal pidama teise riigi kinnipeetavaid, mitte sendi pojagi eest.

Aitäh!

Ma omast arust vastasin teie küsimusele.

Rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh ka Riina Sikkutile! Nüüd, head kolleegid, oleme jõudnud juhtivkomisjoni ettekande juurde. Valdo Randperel on öö magamata, ma arvan, sest nii vastutusrikas ülesanne. Aga kuna me oleme teemat juba neli tundi käsitlenud, siis ma loodan, et sina saad veidi lühemalt. Nii et palun õiguskomisjonis arutelust ülevaate ja seal langetatud otsuseid.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Nüüd me siis siin oleme. Tegelikult oleks see eelnõu pidanud saama siin käsitletud juba eile. Tekkis üks tunniajane paus, mille käigus esitati protseduurilisi küsimusi. Mina komisjoni esindajana, kui ma pean seda siin tutvustama, vaatan kõigepealt, kes komisjonis kohal olid. Ma pean ütlema, et see nimekiri nendest, kes komisjoni liikmetest kohal ei olnud, ja nendest, kes eile kõige rohkem vingusid selle üle, et nemad ei tea sellest eelnõust ja ohuhinnangust midagi, kattub paraku päris hästi. Üks suuremaid, kes otsa lahti tegi seejuures, oli Varro Vooglaid. Komisjonis teda ei olnud. Eile ta oli väga nördin selle üle, et ta ei teadnud sellest eelnõust piisavalt. Teine oli Heljo Pikhof, kes samamoodi komisjonis ei osalenud, aga protestimeeleolu oli suur. Lõppkokkuvõttes võib öelda, anname kogu nimekirja, et opositsiooni esindajatest oli komisjonis kohal, kui seda arutati, ainult Peeter Ernits. Ma nüüd ei tea erakonda – opositsioon iganes. Ja teda ei saa süüdista ka selles, et ta eile oleks kuidagi väga protseduurilistega hiilanud. Nii et sellest moraal: käige komisjonides kohal, kui ise ei saa tulla, saatke asendusliige, tehke tööd, nähke vaeva, siis tuleb … Võib-olla mitte armastus, vaid tulevad teadmised. Siis ei pea siin tund aega lolli mängima ja sõimama vaest ministrit selle eest, et ta ei ole teid informeerinud. Niimoodi. Aga üldiselt toimus komisjoni istung 20. oktoobril – see, millest ma nüüd ülevaate annan –, kuigi seda teemat on komisjonis arutatud ka mitu korda varem, see oli juba kevadel arutelu all. Nagu siin kõik on kuulnud ka ministri väga põhjalikust ettekandest, teemat on tegelikult arutatud juba aastaid. Ma tegin isegi väga ambitsioonikalt endale märkmeid komisjonis ja võtsin veel selle protokolli siia, aga paraku pean tõdema, et need tunnid, mis on läinud ministriga, kõik need küsimused siin esitatud ja vastuse saanud, nii et ma ei tahakski hakata neid eriti üle käima ja kordama. Võib-olla oli mõni asi, mida puudutati seal. No üks küsimus oli, et kuna Eestis on endal olnud vanglates probleeme sellega, et kinnipeetavad omavahel hästi läbi ei saa, või ütleme otse välja, mõni tapab teise ära, siis kuidas Rootsi vangidega Eestis olevate Rootsi kardinate taga olema hakkab. Komisjonis oli meil lisaks Liisa-Ly Pakostale ka vanglate valdkonna asekantsler Rait Kuuse ning kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetlustalituse nõunik Martin Ziehr. Rait Kuuse vastas sellele minu arust mõistlikult, et ega täielikult välistada ei saa kunagi midagi, eriti meeste hulgas, kes on sattunud vangi suuresti just tänu sellele, et nad ei oska ei käituda ega suhelda. Nii et sajaprotsendilist kindlust sellises keskkonnas kindlasti selle vägivalla vastu ei ole. Aga õiguskomisjoni üldine arusaam ja arvamus oli, et Tartu vangla on niivõrd turvaline, et tegelikult see, mis toimub Tartu vangla sees, ei ohusta suurt kedagi ja kindlasti mitte väljaspool vanglat elavaid inimesi. Siin saalis jääb küll mulje, et nüüd on inimesed väga üllatunud, mõned saadikud, selle pärast, et vaat kus lops, nüüd tuuakse vanglasse kurjategijaid. Aga lohutada võib teid sellega, et kurjategijad ongi peamiselt vanglas, õigeid inimesi ei tooda. Ja need, kes räägivad siin sellest, et nüüd on välismaa vangid siin – no lohutagu teid mõte, et nende hulka võib sattuda mõnigi eestlane. Ega eestlased ei ole ka täiesti tagasihoidlikult esindatud Rootsi kuritegevuse statistikas. Vot nii. Aga üldiselt, nagu ma ütlesin, ma ei suutnud protokollist leida peaaegu ühtegi küsimust, mida komisjonis oleks arutatud ja siin saalis täna või eile mitte. Nii et ma ei hakka neid kordama. Ma räägin ainult, mida otsustati. Esiteks otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. novembril 2025. Sellest on saanud juba 5. november täna, aga see algas eile. Ja see oli konsensuslik otsus. Selle poolt hääletasid Peeter Ernits, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere ja Signe Riisalo, kes oli asendusliige, Stig Rästa, Madis Timpson ja Vilja Toomast. Teine punkt: teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka konsensuslik, Peeter Ernits, Maria Jufereva-Skuratovski ja kõik needsamad kes eelmise punkti puhul. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Valdo Randpere – ka see oli täiesti konsensuslik otsus. Aitäh! (Juhataja: "Suur tänu teile!") Kõik. Kui on küsimusi ka, siis esitage.

Suur tänu! Ikka, et teil igav ei oleks, teile on ka küsimusi. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma ei ole nõus siiski ka ministriga, kes ütles, et Eesti maksumaksjal kulusid ei kaasne. Vaadates seda lepingut, on see indekseeritud 3,5%-ga. Ehk juhul, kui inflatsioon ületab – ja nagu Reformierakonna valitsemisaeg on näidanud, siis ta ka teie juhtimisel vähemalt pidevalt ületab seda 3,5% –, siis hakkavad ka Eesti maksumaksjale kulud tekkima vähehaaval. Aga teiseks küsin [järgmist]. Minister müüs seda meile hirmus hea rahateenimise projektina. Kas Eesti riigieelarve on tõesti nii viletsas seisu, et me peame hakkama vangide majutamisega poputama? Milles asi on? Palun rääkige lahti!

Lühidalt öeldes võiks ju öelda, et asi on selles, et Martin Helme oli vahepeal rahandusminister ja keeras riigi rahandust tuksi. Aga veel lühemalt öeldes, seda küsimust komisjonis ei arutatud.

Mart Maastik, palun!

Härra eesistuja! Hea Valdo! Minu teada on Reformierakond üldiselt alati selle eest seisnud, et riik ei pea tegelema ettevõtlusega. Küll aga praegu millegipärast otsitakse uusi ettevõtlusvorme, millega peaks riik tegelema. Väide, et meil on tühjalt seisvad ruumid, ei ole ju selle jaoks ettekääne. Tähendab, see ongi ettekääne, aga tegelikult see ei ole põhjus. Kas ei oleks mõistlikum see lihtsalt eraettevõtetele müüa? Küll nemad leiavad lahenduse. Nii kaovad ära ju otsesed kulud ja riik saab sellest ka mingi tulu. Kui riik ikkagi soovib midagi selle hoonega ette võtta, nähes selleks perspektiivi, siis kas kaaluti alternatiive? Ma küsisin selle kohta ka Liisa Pakosta käest, et näiteks politseikolledžit sinna rajada, siis ta väitis, et on keeruline seda ümber ehitada. Ma väidan, et see ei pruugi olla keeruline. Kas on selle üle ka konkreetseid arutusi tehtud ja seda läbi arutatud?

Aitäh! Seda küsimust sellisena komisjonis ei arutatud. Aga iseenesest väita, et see on nüüd rumal mõte hakata tühjalt seisvat Tartu vanglat välja rentima – ma ei arva. Ma arvan, et see on pigem suhteliselt innovatiivne lähenemine teenuste ekspordi võimalusele. See on tegelikult see, mida me praegu teeme. Meil seisab üks tühi vangla, meil on inimesed, kes oleksid võimelised seal töötama, ja me saame luua ka uusi töökohti. Miks me ei võiks teha koostööd Rootsi riigiga? Minu meelest väga mõistlik mõte, seda enam, et me oleme ju tegelikult selle debati ükskord juba läbi käinud siin aastate eest, kui Tartu vanglat ehitati. Siis rääkisid nii mõnedki Tartu silmapaistvad inimesed sellest, kuidas nüüd muutub Tartu tarkade inimeste linnast kuritegelike inimeste linnaks. See võis olla nii, aga ei muutunud ju, mitte midagi ei juhtunud. Täna on ju Tartu inimesed väga rahul sellega, et see Tartu vangla sinna tehti. Keegi ei protesteeri, keegi ei tunne ennast ebaturvaliselt selle pärast, et see hoone seal on.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Kõigepealt, Martin Helme rahandusministriks oleku ajal Eesti majandus kasvas 8%. Jätke see endale meelde. Te ütlesite, et Eesti vangid on esindatud ka Rootsi vanglasüsteemis ja need võidakse siia tuua. Tundub, et te pole ise seda kokkulepet lugenud, kuna seal on kirjas, et Eesti kodakondsusega vange siia ei tooda. Aga tuleme komisjoni juurde. Kas komisjonis oli ka arutelu sellel teemal, et kui need vangid tulevad sinna Tartusse, siis mis tagajärjed kaasnevad sellega Tartu linnale, Tartu koalitsioonile ja Tartus Reformierakonna võimul olemisele?

Aitäh! Vaat see oli nüüd täitsa selline küsimus, et seda üldse kohe ei arutatud komisjonis. Kas või sellepärast, et kohalikud valimised ei olnud toimunudki sel ajal, kui komisjon kokku sai. Mis puudutab kodakondsust ja rahvust, siis need on paraku kaks erinevat asja. Rootsis on väga suur eesti kogukond ja nende hulgas vahel mõni libastub ja satub ka vangi, aga nad ei ole ja nad ei pea olema Eesti kodanikud selle pärast. Täpselt samamoodi on seal palju teisi inimesi, kes on võib-olla Rootsi kodanikud, aga tegelikult on nad mingist muust rahvusest.

Härra Peeter Ernits, teie nime ees on nr 3, mistõttu mul on põhjust arvata, et te olete juba kaks küsimust saanud küsida. Nii et läheme edasi. Martin Helme, palun!

Aitäh! Nagu me saime teada riigikaitsekomisjoni raportist, Eesti riigi kõige suurem julgeolekuoht on Reformierakond, tema poliitilised otsused ja ka eelarvelised otsused. Nüüd, Tartu linna kõige suurem julgeolekuoht on samuti Reformierakond, ja Tartu kodanike kõige suurem julgeolekuoht. Lausa nii suur, et kohalikud inimesed on vähe nihelama hakanud ja selle peale on Tartu kohalikud reformierakondlased üritanud meile puru silma ajada, nagu nad oleksid sellele lepingule vastu. Vähemalt nii nad on avalikult väitnud. Nagu ma täna küsisin Michalilt infotunnis, tuleb välja, et nad erakonna sees ei ole midagi sellist öelnud. Ma olen aru saanud ka sinu jutust, et mingit diskussiooni Reformierakonnas sel teemal tegelikult ei ole, see on ainult valijatele valetamine. Mul on küsimus komisjoni asja kohta. Praeguse seisuga on see eelnõu toodud saali lihthäälteenamusega. Samas, artikkel 50 ütleb, et Eesti katab kulud, mis on seotud selle, teise ja kolmanda asjaga. See tähendab, et sellel on eelarve mõju, ja see tähendab, et sellel peaks olema 51 hääle nõue. Mis komisjonis sellest räägiti?

Esiteks, sinu sissejuhatus kõlas ju peaaegu traagiliselt, selles mõttes, et sa ilmselt ei ole riigikaitsekomisjoni raportist üldse aru saanud, kui sa väidad, et seal kuidagi Reformierakonda kui julgeolekuriski oleks välja toodud. Aga mis puudutab seda Tartu teemat ja kõike, siis ma soovitan su pinevusega oodata paigale jääda, varsti tuleb Mihkel Lees ja räägib sellestsamast lepingust, peab fraktsiooni poolt kõne ja tõenäoliselt annab teile ka perspektiivi tõelise tartlasena, kuidas tema seda näeb. Mina kahjuks ei oska seda nii hästi kajastada. Kas sa küsisid midagi veel? (Saalist räägitakse.) Aa, 51. Sa ütlesid, et Eesti katab kulud, aga Eestil on samal ajal ka tulud, nii et tegelikult selle eelarveline mõju on kõige halvemal juhul null. Aga tegelikult on ta pluss, nii et selle klausli alla see paraku ei lähe.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Isamaa Erakond on siin valitsuselt tükk aega nõudnud kokkuhoidusid. Nüüd on siin eelnõu, millega me hoiame 12 miljonit eurot kokku. Isamaa lubab, et vot see leping pööratakse tagasi. Isamaa on lubanud ka, et mootorsõidukimaks pööratakse tagasi. Ja veel kolm nädalat tagasi Isamaa eesotsas Reinsaluga lubas, et ta hakkab Tallinna linnapeaks. Nüüd on selgunud, et see oli sulaselge vale ja valijate petmine. Kuidas sulle tundub, kui tõsiselt saab neid Isamaa loosungeid võtta? Või ongi see tühipaljas tühikargamine ja valetamine?

Paraku samamoodi nagu tegelikult ei arutatud komisjonis Reformierakonna seisukohta selle lepingu suhtes, ei arutatud ka Isamaa seisukohti. Aga lihtsalt heast südamest ma võin sulle nüüd öelda, et minu arvates pole Isamaad saanud usaldada mitte ainult viimased kolm nädalat, vaid viimased 30 aastat.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Sa ütlesid, et kohe saame kuulata tõelise tartlase Mihkel Leesi seisukohti, mis Reformierakonnas on. Mul on küsimus, mille alusel see … Kas see oli sinu hinnang või fraktsiooni hinnang, et tegemist on tõelise tartlasega? Aga sellest, et Liina Kersna teil tõeline tartlane veel ei ole, ma saan aru, aga miks näiteks Margit Sutropit ei ole, jääb mulle veidi hämaramaks, eks ju. Mille alusel te selle välja valisite? Aga küsimus, mis puudutab seda eelnõu. Kas komisjonis millalgi arutati, kuidas me oleme jõudnud sinnamaale, et meil on just see Tartu vangla tühi, mitte näiteks Viru või Tallinna oma? Teine pool on see, mida Mart küsis, et kas see on hea või halb, see on küsimus, aga ma ka tegelikult ei saa aru, miks riik sellega tegeleb. Kui on mingit teenuse eksporti võimalik teha, siis las ettevõtjad ja ettevõtlus tegelevad sellega. Miks riik peaks tegelema niisuguse asjaga?

Aitäh, Priit! Esiteks, mis puudutab tartlaseks olemist, siis see ei ole elukutse, see on tunnetus. Kui sa tunned ennast tõelise tartlasena, siis sa seda ka oled. Mis puudutab aga vanglaid ja erasektorit, siis Eestis ei ole eravanglaid. Nii et põhimõtteliselt on ju teine potentsiaalne vangla, millega peaks midagi tegema, aga on juba natukene hiljaks jäädud, see on Jõhvi vangla. Seda Tallinna raevanglat, mida sa tahtsid ka siia sisse tuua, läheb vaja. Seda sa tead ise ette, et see on ikkagi otstarbekohal ehitatud ja tõenäoliselt läheb seda tulevikus ka vaja. Mõnda vanglat ikka läheb vaja. Aga Jõhvi vangla seisab ka tühjalt. See on seisnud tühjalt ja selle tagajärg on see, et selle kordategemine juba praegu – ma ei tea, kas ta on viis aastat tühi olnud või midagi sellist – läheks maksma üüratuid summasid. Ma isegi ei mäleta, kui palju, aga mitu-mitu miljonit. See on see risk, et kui sa jätad maja tühjalt seisma, siis ta lihtsalt laguneb ja maksab sulle rohkem raha kui siis, kui sa suudad seda kuidagi kasutada.

Aitäh teile, härra Randpere! Rohkem teile küsimusi ei ole. Head kolleegid, on läinud 5 tundi ja 18 minutit ning oleme juba jõudnud läbirääkimiste juurde. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Heljo Pikhofi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on alati seisnud selle eest, et Eesti oleks hoitud ja kaitstud riik, kus julgeolek tugineb laiapindsele koostööle ja usaldusele, mitte riskantsetele katsetustele. Meie vanglasüsteem peab tagama Eesti enda elanike turvalisuse, mitte teenindama teiste riikide karistusvajadusi meie enda siseturvalisuse arvel. Eesti inimesed ootavad, et riik tegeleks vägivalla, narkoprobleemide ja noorte kuritegevuse ennetamisega siin kodus, mitte et meie ressursid läheksid välisriigi probleemide lahendamiseks. Seega, valitsuse uus äriplaan tuua Tartu vanglasse Rootsi vangid, seksuaalkurjategijad, vägistajad ja mõrvarid, ei suurenda, vaid vähendab inimeste turvatunnet. Selle põhjenduseks tuuakse siin valitsuse poolt, et tarvis on täita vabu kohti ja teenida tulu. Oma äriplaani kinnituseks öeldakse, et Tartus, Lõuna-Eestis läheb turvalisemaks. Head kolleegid, see ei vasta tõele. See on teadlik manipulatsioon! Praeguses julgeolekuolukorras on lausa patt tegeleda Politsei- ja Piirivalveameti nõrgestamisega – see vähendab, mitte ei suurenda inimeste turvatunnet. Ka PPA peadirektor, peaprokurör, kapo ja ka Lõuna-Eesti politseijuht on Tartu Linnavolikogu ees tundnud muret. Viimane on tundnud muret Tartu Linnavolikogu ees. Nad on öelnud, et see kõik suurendab koormust ja nõrgestab süsteemi. Võib öelda, et turvalisus ei parane, see halveneb. Politsei- ja Piirivalveametis on täitmata sadu ametikohti. Nii politsei, vanglateenistus kui ka Maksu- ja Tolliamet otsivad sama profiiliga inimesi. Iga inimene, kes läheb Rootsi vange teenindama, ei lähe enam Tartusse, Põlvasse ega Valka patrullima. See ei suurenda, vaid vähendab inimeste turvatunnet. Kordan: seda on kinnitanud ka PPA peadirektor, peaprokurör ja Lõuna-Eesti politseijuht. Kelle arvel see toimub? Meie tervishoiusüsteem on üle koormatud, nagu me väga hästi teame, arste ja psühholooge pole piisavalt isegi mitte oma inimestele. Aga me toome siia inimesed, kelle puhul isegi Rootsi ütleb, et nad vajavad keerulist ravi, eriarste ja turvasüsteeme. Ja kust me need inimesed ja spetsialistid siis võtame? Minister ütles siin, et Viljandi Haigla on valmis. Aitäh, aga kelle arvelt? Kas Eesti laste vaimse tervise arvelt? Minu küsimus valitsusele on, kas see on meie uus ekspordiartikkel: vanglakohad ja vaimse tervise teenused Rootsi mõrvaritele. Ja nüüd Tartust. Kui Rootsi organiseeritud kuritegevuse klannid teavad, kuhu nende sõber viidi, kui nad teavad, kus see vangla on, kui nad teavad, et on olemas selline linn nagu Tartu jne, siis kas me oleme kõigiks nendeks tagajärgedeks valmis? Kas me mõtleme, mida see tähendab Tartu ja Lõuna-Eesti turvalisusele ja mainele? Kas me mõtleme, mis juhtub siis, kui Tartu ei ole enam ülikoolilinn, vaid vanglalinn? Head ametikaaslased! See, mida me praegu näeme, ei ole julgeolekustrateegia. Tänane valitsus asendab siseturvalisuse ärilepinguga. Areng ei ole see, kui politseinikud lähevad turvama Rootsi vange ja meie tänavad jäävad tühjaks. See ei ole ka regionaalpoliitika. See on soodne eksporditeenus Rootsi probleemidele. See ei ole turvalisuse tugevdamine, see on turvalisuse kaubaks tegemine. Meie, sotsiaaldemokraadid, ei saa sellega nõustuda, sest Eesti ei ole vangla, Eesti on meie kõigi kodu. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja lisaks informeerin, et Heljo Pikhof andis üle ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 682 esimesel lugemisel tagasi lükata. Isamaa fraktsiooni nimel hea kolleeg Tõnis Lukas, palun!

Palun kolm minutit lisaks!

Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rootsis on vangide koguarv tõusnud ja eeluurimise all olevate inimestega kokku on see üle 11 000. Vanglakohti on natuke pealt 10 000, järelikult otsitakse ligi 1000 vangile pinda kuskil mujal. On leitud, et Rootsist peaks just Tartusse Rootsi kardinate taha saatma kuni 600 vangi. Need, kes on pannud toime raskemaid kuritegusid, seksuaalkuritegusid, mõrvasid ja muid raskeid kuritegusid. On teada, et suur osa neist on pärit moslemimaadest, Ida-Euroopast, Balkani maadest, kus on erinevad usulised taustad. Ja seal on tuntud nii-öelda jõuguvägivald. Jah, meile on teada, et siia saab justkui inimesi valida, nagu valitsus ütleb, aga selge on see, et käekiri on moodsa ühiskonna käekiri, küllaltki euroopalik, küllalt skandinaavialik. Rootsist me seda teame. Vanglakohtade puudus kaasneb suurenenud migratsiooniga, on seda Rootsis nii olnud. See on hoiatus meilegi, meie migratsioonipoliitikale, et milleni viib ja milliseid kaasmõjusid toob ohjeldamatu migratsiooni, ükskõik, kas siis majanduslikel või muudel põhjustel soosimine Eestisse. Justiitsministri dotseeriv hoiak, nagu küsimuste esitajad arvaksid, et vangid panevad vanglast plehku ja patseerivad linna peal, ei ole asjakohane. Meil on konkreetsed etteheited. Lubatakse töökohti. See on liiga lihtsustatud lähenemine. Tegelikult on meil siseturvalisuses Lõuna-Eestis praegu töötajaid töökohtadele puudu. See tähendab, et kui töökohtade pakkumine suureneb sellessamas siseturvalisuse sektoris, siis võib juhtuda, et politseinike nii kuritegude avastamiseks kui ka nende ennetamistegevuseks laiemalt, nii kabinetis kui ka patrullimiseks, jääb vähemaks. Meil ei ole neid inimesi nii palju võtta ja riigieelarvesse sellest lepingust niisugust ülejääki ei teki, et tekitada politseiametnikele ja päästeametnikele palgastiimulit selles piirkonnas, mis paneks vastu ja annaks võimaluse neil valida näiteks politseiameti kasuks, mitte minna vanglasse, kus on tõenäoliselt alustuseks küllaltki konkurentsivõimeline palk. See tähendab, et tänavatel ja üldse Lõuna-Eestis, Tartus on turvalisus ohus või vähemalt selle parandamine ei ole enam nii kättesaadav. Koormus, kuidas me oma päästjate ja politseinike palka maksame, jääb igal juhul Eestisse. Öeldakse, et vangla ekspluatatsioon, kui ta tühjana seisab, on Eesti riigile kalliks, aga rahasse võib arvestada ka turvalisuse langust, kui siseturvalisusega seotud osa teisi töökohti, kes on Eesti ühiskonnaga otseselt seotud, on raskem täita. See tähendab tegelikult ka kulu ühiskonnale. Vanglas sees tekib siia ühiskonda täiesti uus subkultuur. Seal on keeruline ja ohtlik töö. Kohtupsühhiaater Airi Värnik näeb nendes olukordades vägivalla kasvu ja suurenevat survet ka vangivalvuritele. Seda rasket psüühilist mõju võib ulatuda ka vanglaseintest väljapoole. Vanglasisele vägivalla kasvule ja sellega seotud probleemidele juhtis tähelepanu ka prokuratuur. Üldse on prokuratuur ja kohtusüsteem näinud ohtu lisakoormuses, mis võib tulla siinse ühiskonna arvel. On väidetud, et Tartusse tulevad rasked kurjategijad. See ilmselt ongi ka eesmärk, siin meil vaielda midagi ei ole. See on juba valitsuse kokkulepe Rootsiga. Samas on selge, et tervishoiuteenuse pakkumisel tuleb väga tõsiselt suhtuda sellesse, kuidas näiteks naisarstidel ja õdedel sellise võõramaise seksuaalkurjategijaga kohtudes, milline on nende psüühiline koormus ja kuidas seda täpsemalt korraldada. See ei ole niisama, sellega võivad kaasneda vajadused meie arstiteenust ümber korraldada ja see tekitab lisakoormust meie ühiskonnale. Muidugi, need ettekirjutused, mis Rootsil on vangide elukondlikuks kohtlemiseks, on ju suhteliselt pehmed. Me võime näha küllaltki huvitavaid lahendusi soodsatest teenustest vanglamüüride sees, aga võib-olla see ei olegi kõige tähtsam. Õpingutest oli juttu, õpinguid ei pea meie kindlustama, vaid seda teeb Rootsi. Küll aga õige ei ole see, et kokkulepe, mis on juba sõlmitud kahe riigi vahel, ei riiva Eesti õigust. On konkreetselt kirjas nendes ülevaadetes, mis meile on antud, et Tartu vangla värbab lisaks 160 ametnikule juurde veel vähemalt 250 töötajat, sest Rootsi nõuete kohaselt peab töötajate hulk kinnipeetavate kohta olema suurem kui Eestis. Nii et näete, Rootsi regulatsioonid siiski mõjutavad meie õiguskorraldust siin. Samamoodi on Eesti distsiplinaarkaristused vangidele üldiselt suuremad ja raskemad kui Rootsis. Eks näeb, kuidas asju korraldatakse. Nüüd tuleb väga suur koormus Kaitsepolitseiametile ja politseile. Tegelikult me ju ei tea, kas need inimesed, kes siia tuuakse, on jõugukuritegudes osalised või mitte. Kohtus ei ole võib-olla seda tõendatud, aga kohtus ei suudeta tõendada päris paljusid asju. Oli juttu, et halali, ekstra šariaadiseadustest tulenevat toitu ei pakuta. Ma selles nii kindel ei oleks. Aga tartlastest on tõesti üle sõidetud. Kui riigiametnikud käivad ringi ja annavad tuulikualastes debattides ülevaadet kohalikele volikogudele, siis valitsus ei näinud enne lepingu allakirjutamist vajadust kohtuda Tartu Linnavolikoguga. Isamaa nõudmisel see alles volikogu pädevusse või volikogu infokoosolekule jõudis. Nii et vastuseta küsimusi on palju. See mitmekülgne oht Eesti ühiskonnale on suur. Ja Isamaa teeb samuti avalduse lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel hea kolleeg Martin Helme, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Ka meie erakond alustab sellest, et öelda, et see on täiesti kõlbmatu seaduseelnõu ja see plaan on vale. Me ei ole sellega mingil juhul nõus ja see tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja teiseks tahan ma rõhutada, et see, mida Valdo Randpere siin seletas, et kuna sellega kaasneb tulu teenimine, siis ta ei nõua 51 häält – nõuab ikka. Seaduses endas on kirjas, et me võtame kohustusi, ja teistes seadustes on väga konkreetselt kirjas, et kui me võtame kohustusi, siis nõuab ta siin saalis 51 häält. Ma loodan, et juhatus sellega arvestab, kui ta jõuab järgmistele lugemistele juhuslikult. Nüüd asja sisust. See Rootsi vangide saaga illustreerib meile üsna lohututes toonides, et Eestit valitseb läbikukkunud valitsus ja meil on läbikukkunud justiitsminister, kes normaalses riigis oleks ammu võtnud vastutuse Tapja-Tarmo vabaduses viibimise eest ja oma ameti maha pannud. See on Liisa Pakosta süü! Tema juhib seda valdkonda, et meil vanglad tühjad on, nagu ta siin eile kiitles. Vale on see, et nad on tühjad – kurjategijad on tänavatel! Nüüd, konkreetselt selle vangide parseldamise teemal minu meelest siin detaili ei ole vaja minna, kui palju keegi teenib, mis halal-liha seal antakse, kas loob töökohti või võtab töökohti. See on printsipiaalselt vale asi kahel erineval väga kaalukal põhjusel. Esiteks on küsimus riiklikus väärikuses. Riiklik väärikus on sellega täiesti jalge alla tallatud. Ja teiseks on küsimus eestlaste, eelkõige tartlaste turvalisuses. Meie ühiskonna turvalisust rängalt kahjustatakse selle tehinguga. Nüüd, Reformierakonna juhtimisel. Tal on olnud suuri abimehi, Eesti 200 loomulikult, sotsiaaldemokraadid loomulikult, aga omal ajal ka Isamaa on olnud ju Reformierakonnaga pikalt valitsuses. Igal juhul on Reformierakond kõige kauem meil valitsuses olnud ja selle juhtimise all on meil riik nii hukka aetud, et riik ei ole võimeline kõige lihtsamaid riigi tuumfunktsioone tagama. Tuumikfunktsioon on see, et meil oleks tänavatel kord, et seaduseid täidetakse, et pätid oleks trellide taga. No ei olda võimelised! Pätid ei ole trellide taga, tühjad vanglad on nii suureks koormaks riigi rahakotile, et me peame hakkama ennast maha müüma tühiste sentide eest riigieelarvelises mõistes kuskile välisjõududele. See on riigi väärikust alandav ja solvav ja see demonstreerib meile, et riigi juhtimises ollakse läbi kukkunud. Samamoodi ollakse läbi kukkunud oma inimeste turvalisuse tagamises. Eesti inimeste turvalisust näitab see, et meil on needsamad Tapja-Tarmod, kes peaks igal juhul olema vanglas. Eesti inimeste turvalisust me nägime ka seoses Istanbuli pervokonventsiooniga, kuidas meil siis tegelikult Reformierakonna juhtimistel naistevastase vägivallaga võitlemine edeneb. Pihlakodu juhtumi puhul väga hästi ei edene, eks ju! Nii et Eesti inimeste turvalisuse tagamisel ollakse juba praegu läbi kukkunud. Aga nüüd tahetakse asja veel hullemaks teha! Nüüd tahetakse tuua Rootsi läbikukkunud, hävinguga lõppenud multikulti-muinasjutu tegelikke mürgiseid vilju Eestisse. Sest need kurjategijad, keda meile siia saadetakse, ei ole ju Ville och Rulle. Need on ju Ahmedid ja Muhammadid. Need on moslemi immigratsiooni ülejääk, Aafrika matšeetekangelased. Need on mõrtsukad, vägistajad, narkojõugud, pedofiilid. Neid siis tuuakse Eestisse! Aga mõtelge, me saame raha selle eest! – mis argumentatsioon see on? See vältimatult suurendab meil Eestis kuritegevust. Vältimatult! Igasugune empiiriline tõestus mujalt maailmast kinnitab meile seda. Mitte midagi, mida meile Liisa Pakosta või Valdo Randpere siit tuimalt küüniliselt valetades – nii et pupill ka ei liikunud! – ei lükka ümber seda, et see suurendab Eestis kuritegevust. Ja loomulikult, see seadus tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata, kohe tuleb hääletus, vajutage nuppu! Kui ei lükata, kui võetakse vastu siin Eesti kõigi aegade kõige vähemat ühiskondlikku toetuspinda omava valitsuse poolt, siis EKRE on see, kes selle esimesel võimalusel tühistab! Nii nagu me tühistame automaksu ja nii nagu me tühistame ka pervopakti ehk Istanbuli konventsiooni! Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel hea kolleegi Mihkel Lees, palun! Ma täiendeid ei nimeta, kuna neid tõelisi tartlasi on siin saalis palju rohkem. (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitüma, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Jah, lisaks sellele, et ma olen tõeline tartlane, mul oli au töötada viis aastat ka Tartu linna sotsiaalvaldkonna abilinnapeana. Sellest ajast on mul paar mälestust, mis meie täna arutlusel oleva teemaga suhteliselt palju seostuvad. Kõigepealt, ma mäletan erivajadustega inimeste kodu rajamist Tartusse Kase tänava elurajooni. Siis ma mäletan endiste kinnipeetavate rehabilitatsiooniteenuse viimist Ilmatsallu. Tuleb tunnistada, et mõlemal juhul heade tartlaste hirmud olid suhteliselt suured ja mõlemal juhul neid hirme köeti kahtlemata üles ka poliitiliselt. Küll hirmutati, et langema hakkavad psüühiliste erivajadustega inimeste kodu lähedal asuva kinnisvara hinnad, küll hoiatati, et Ilmatsalus enam ükski laps ega ema ei saa turvaliselt jalutada selle pärast, et endised vangid hakkavad nüüd igapäevaselt inimesi hirmutama, ja ju nad hakkavad seal ka kuritegusid korda saatma. Noh, mis tegelikult juhtus? Absoluutselt mitte midagi. Kase tänav, seda ümbritsev elurajoon, on täpselt sama turvaline, nagu ta oli enne psüühiliste erivajadustega inimeste kodu. Maju ja kortereid müüakse ja ostetakse, uskuge või mitte, seal siiamaani. Ilmatsalus jalutasid lapsed ja emad täpselt sama turvaliselt ringi nagu enne seda, kui endiste kinnipeetavate rehabilitatsioonitegevus sinna viidi. Politsei väljakutsed ei suurenenud. Tartu on jätkuvalt täpselt sama turvaline koht, kus elada. Nüüd, vangla on olnud Tartus juba üle 20 aasta. Eks neid emotsioone kindlasti oli ka 2000. aasta paiku erinevaid, aga täna me saame nentida fakti, et vangla pole Tartule – vähemalt minu parima arusaamise kohaselt – küll mingisugust kahju toonud. Ükski vang ei ole vangla kinnisest osast põgenenud, tartlaste turvalisus pole olnud vangla tõttu mitte kuidagi häiritud. Kasud regioonile on aga olnud arvestatavad. Sajad inimesed on saanud tööd. Vanglas asub ka Tartu linna teenindav arestikamber, kus aastas teenindatakse suurusjärgus 1800 inimest. Ja seda arestikambrit, kui ei oleks vanglat, siis suure tõenäosusega peaks Tartu linn hakkama üleval pidama. Ja pange tähele, Tartut, vaatamata sellele, et vangla on seal üle 20 aasta, tuntakse jätkuvalt ülikoolilinnana, aga mitte vanglalinnana. Mina arvan, et ega siis vangla lukke ei vahetata kehvemate vastu ka siis, kui Tartu vanglas hakkavad paiknema Eesti kinnipeetavate asemel Rootsi kinnipeetavad. No hirme on muidugi headel tartlastel praegu ka väga erinevaid. See on mõistetav. Küsimused peavad saama vastused ja minu hinnangul paljuski on ka juba saanud vastused nii ajaleheveergudel kui ka eelkõnelejate välja toodud kevadisel Tartu Linnavolikogu istungil, millest minul on küll mõnevõrra teistsugused mälestused kui heal kolleegil Heljo Pikhofil. Mina mäletan küll seda, et Rait Kuuse ja Tartu politseijaoskonna juht Andrus Reimaa ei väristanud Tartu volikogu istungil jalga. Neil olid väga selged vastused kõikidele volinike küsimustele ja nad kinnitasid väga selgelt, et nad saavad võimalike erinevate riskistsenaariumidega hakkama. Nüüd, eks seda poliitilist hirmutamist ole ka, nagu ka siin saalis näha, antud eelnõu puhul päris palju. Ja vaat seda ma pean praeguses niigi ärevas ühiskondlikus foonis vastutustundetuks. Vaadake nüüd natukene fakte. Tõepoolest, kinnipeetavate arv Eestis on märkimisväärselt langenud. Pooltühjale vanglale peale maksta ei ole kuigivõrd tark. Samuti ei ole tark vanglat kinni panna, kuivõrd Tartu regiooni, aga ma ütleksin, et ka Eesti jaoks laiemalt on praeguses julgeolekuolukorras oluline, et säiliks esiteks vanglateenistuse valmisolek ja teiseks ka vastav kriitiline taristu. Me peame olema valmis võimalikeks tulevikukriisideks, räägime me hübriidsõjast, räägime massilisest sisserändest või mõnest muust kriisist, mida me ei oska täna ette näha. Ja selleks on ju tegelikult väga hea, et meil on sellised ruumid, meil on sellise väljaõppega inimesed. Ma arvan ka seda, et Rootsi riik jätab ka kenasti meelde selle, et kui neil oli keerukas aeg, siis eestlased tulid neile appi vanglakohtadega. Ju nad vajaduse korral kuulavad avatud meelega ka meie muresid, aitavad ja mõtlevad ühes või teises olukorras kaasa. Vanglarendi kulud katab Rootsi. Kui rendileping rakendub, tekib Lõuna-Eestisse juurde sadu uusi töökohti. Eesti riik otsustab, millised vangid vastu võetakse. Terrorismikuritegude eest karistatud vange Tartu vanglasse ei võeta. Mis tähtis, mitte ühtegi välisvangi ei vabastata Eestisse. Päris palju on räägitud ka külalistest, aga praktika näitab – ka hea minister rääkis sellest väga erinevatele küsimustele vastates põhjalikult –, et väga valdavatel juhtudel toimub suhtlus ikkagi telefoni teel või internetis. Ja kui külaline peaks ikkagi tulema – ka nendel harvadel juhtudel tehakse talle ju eelnev taustakontroll, ta peab seda külastust taotlema ja see külastus tuleb heaks kiita. Mina usun küll meie õiguskaitseorganite võimekusse, et siia ei lasta selliseid inimesi, kes võiksid ühte- või teistpidi Tartu ja tartlaste turvalisust ohustada. Nüüd, Tartu linnal on võimalik küsida veel täiendavaid küsimusi Riigikogu õiguskomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Me oleme selle kokku leppinud. Ministeerium on lubanud, et ka selle edaspidise protsessi käigus hoitakse Tartu linnaga tihedat sidet. Linnal on võimalus esitada näiteks enda esindaja vanglakomisjoni. Ja kui tõepoolest mõni neist tõstatatud riskidest peaks realiseeruma, no siis on riigil võimalik see leping ennetähtaegselt lõpetada. Nii et kokku võttes, Reformierakonna fraktsioon selle lepingu ratifitseerimist toetab. Ohukohad on kaardistatud ja meie hinnangul hea minister ja tema kolleegid on andnud neile ohukohtade kaardistusele ka päris adekvaatsed vastused. Veel kord, tartlasi ei tasu hirmutada, vaid pigem selgitada, et mitusada uut sisejulgeoleku valdkonna töötajat mitte ei vähenda, vaid pigem suurendavad nende turvalisust ning linna ja regiooni võimekust kenasti hakkama saada erinevates kriisiolukordades. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja usun, et Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel, hea kolleeg Peeter Ernits, palun!

Head kolleegid! Hea juhataja! No selline pakk mitmekeelselt teksti. Aga peale järgmist ramadaani tuleb esimene kuldne kolonn Tartusse, noh, 200‑pealine, ja nad on Eesti praegusele režiimile väga kallid. Sõna otseses mõttes, kuna meie enda kriminaalidele tuleb kulutada 3200 eurot kuus, aga meie kallite külaliste pealt – ja see ei ole iroonia, see on puhtrahaline – teenib praegune režiim 8500 eurot. See tähendab rohkem, kui minister palka saab, ja natuke vähem, kui peaminister palka saab. Nii et otseselt on need praegusele Eesti režiimile väga kallid külalised. Jah, nad on vägistajad, mõrvarid, kiremõrvarid. Ma ei tea, kui vanad, sest Rootsis on probleem viimasel ajal, et juba 13-aastasi võib saata vangimajja, ja ehitatakse uusi vangimaju. Nii et seda ei tea praegu. Aga nad tulevad siia ja 30 miljonit on esimene, kui tuleb 600 täis, siis on veel teine 30 miljonit juurde. Aga samal ajal, kui te mäletate, suvel ei suutnud Eesti riik tõsta puudetoetust rohkem kui 15 senti, isegi mitte 1.50 peale. Hiljuti me tegime need ettepanekud toimetulekupiiri tõstmiseks 200 eurolt 300-le, see oli sotsiaaldemokraatide poolt, umbes 12 miljonit läheb vaja – raha ei ole. Või kui me tegime ettepaneku pensionäridele, kes elavad väljaspool Tallinna, maksta 100 eurot sünnipäevatoetust maksta, noh, vist 3–4 miljonit, siis raha ei leitud. Nii et see raha on ülimalt oluline, kuna väga oluliste asjade jaoks ei ole raha, mida peaks kulutama. Ja peale selle jääb 333 kohta veel vabaks, nii et võiks veel 30 miljonit teenida. Ma ei ole kuulnud, et justiitsminister oleks kusagile kellegi teise riigiga või Rootsi kas või nende noorkurjategijatega … et teenima panna. Muuseas, õnnitlen teid! Varsti tuleb Tartu vangla sünnipäev. 15. novembril 2002 avati pidulikult Tartu vangla. Ja toonane justiitsminister Rask tundis ennast päevakangelasena, et selline uhke, tuhandepealine kindlus on ehitatud. Samal ajal toonane linnapea Andrus Ansip sülgas tuld ja tõrva – piltlikult öeldes –, kes mäletab veel, et üle 500 vangi on väga tõsine. Nii et konflikt oli, aeg on möödas, aga vangla on olemas. Praegune justiitsminister olukorras, kus praeguse valitsuse usaldusväärsus on naeruväärne, Reformierakonnal veidi üle kümne pügala, Eesti 200-l, ma ei tea, kas üks või poolteist pügalat. Ja kui praeguses sellises ülimalt ebastabiilses olukorras see vastu võtta, läbi suruda ... Muuseas, Rootsi peab kolm neljandikku Riksdagi saadikute häältega selle ratifitseerima, meil kõlbab nagu vähemast. Aga isegi kui see juhtub, siis peale järgmisi Riigikogu valimisi – võib üsna tugevat mürki võtta – see läheb muutmisele. Aga kui esimesed kallid külalised jõuavad siia peale järgmist ramadaani, siis see tekitab kindlasti väga palju probleeme, ka just tehniliselt ja meie heade naabrite Rootsiga, et tuleb hakata seda asja jälle lammutama. Aga see on päris kindel, et see seltskond, kes praegu riiki juhib, pooleteise aasta pärast enam ei juhi. Nii et see on selline, mida ma tahaksin rõhutada kindlasti. No see, et vangla on uhke ja hea ja kõik teenused, mis seal on, et kinnipeetavad tunneksid ennast inimlikuna, seal on need igasugu konventsioonide järgi, et üle 22 tunni ei tohi need mõrvarid ja vägistajad ja kes seal istuvad – mõni sõjakurjategija on ka praegu seal ...

Hea kolleeg, viis minutit sai täis. Kas võtame lisaaja?

Jah, paluks küll veel kolm minutit.

Jah. Kolm minutit.

Jah. Kaks tundi nad peavad saama rahulikult suhelda omavahel, inimlikult, mitte läbi selle luugi, millest antakse toidukauss. Aga need on nüansid. Muidugi, aga kuidas selleni jõutud on? Jõutud on väga lihtsalt. Eesti karistuspoliitika on vahepeal muutunud nii-öelda inimnäoliseks. See tähendab seda, et kui sa oled ikkagi korralik mõrvar või muu selline korralik kurjategija, siis püüda poputada viimseni, anda talle võimalusi uusi ja uusi jälle, et äkki muutub normaalseks inimeseks – no paraku on need lootused väikesed. Ja muidugi, kirsiks tordil oli see eelmise nädala Tarmo juhtum. Tarmo, Nõo Tarmo, Nõgiaru Tarmo. Tarmo sõitis oma endist naist pussitama üle selle silla, mis läheb Tardu vangla tagant üle Emajõe. Ta pussitas oma endise naise ära Annelinnas, istus auto peale ja sõitis taas Nõosse või Nõgiarru, jälle üle silla. Sama vangla vangitorn, kindlus, vangla jäi tal nüüd paremale poole. Sõitis Nõkku, läks bensiinijaama – teate juba ise – ja siis sooritas talibanliku rünnaku, enesetapurünnaku, ainult sellel moel, et keeras juhuslikule autole, keda juhtis täiesti juhuslik inimene. See võiks olla keegi teine ka, see oleks võinud olla mina või keegi, kes liigub seal kandis. Ja viis tema koos endaga hauda. Selle asemel, et Tarmo oleks istunud samal ajal, kui ta vaatas oma autoaknast, Annelinnas sõites vasakule poole ja sealt tulles paremale poole, oleks ta võinud istuda rahulikult seal. See on ülitõsine asi ja ma arvan, et me järgmisel nädalal õiguskomisjonis arutame seda nii justiits- kui ka siseministriga. Aga see on kirsiks tordil. Iga inimene on vajalik ja tema elu tuleb hoida. Kuid praeguses olukorras, kui me hakkame ratifitseerima Rootsi vangide, kuldsete vangide lepingut, juhtub samasugune asi, mis oleks võinud jääda olemata, kui Tarmo oleks istunud sel päeval selles kenas Emajõe-äärses vanglas. Aga ettepanek, Keskerakond ei ole originaalne siin. Ettepanek on tagasi lükata ja see on vist juba, ma ei tea, kas kolmas või neljas. Nii et palun!

Aitäh teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel hea kolleeg Ando Kiviberg, palun!

Palun kolm minutit lisaaega.

Kaheksa minutit. Palun!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head inimesed, kes te seda ülekannet jälgite! Ma olen loomult optimistlik inimene ja keskendun lahendustele. Minu arvates on Eesti täna taas näitamas, et me tegelikult suudame keerukaid probleeme nutikalt ja tõhusalt lahendada, kui me seda tegelikult soovime. Meil on tühjenevad vanglad, mis ühest küljest on meeldiv. See näitab, et raskemat sorti kuritegevus on võrreldes uute vanglate planeerimise ajaga Eestis tublisti vähenenud. Aga teisest küljest on tekkinud probleem, mida teha erinõuetele vastava ja seetõttu üsna kulukalt rajatud betoonkolossiga, mille kasutusotstarvet on mõttetult kulukas ja seega pea võimatu muuta. Eesti on suutnud välja töötada süsteemi, kuidas võõrriigile vangide kinnipidamisteenust pakkuda. Me oleme leidnud kliendi jõuka naaberriigi näol, kes on valmis meilt seda teenust ostma tingimustel, mida meie oleme seadnud. Nagu me just ministri põhjalikust ettekandest kuulsime, on ette valmistatud lahendus hoolikalt läbi mõeldud, Eesti ühiskonnale turvaline ning Eesti kodaniku rahakotile kasulik, isegi tulus. Kõik peaks justkui olema hästi. No nii hästi, kui sellises olukorras olla saab. Aga ei, tuleb välja, et mitmed meie kolleegid leiavad millegipärast, et tuleb teha hoopis midagi muud. Nad leiavad, et vanglakohtade väljarentimine on väga kuri, väga paha ning väidavad, et nii põhimõttelist otsust tehakse kiirustades, ilma analüüsita ja avalikkust kaasamata. Aga veelgi enam, nad külvavad teadlikult või teadmatusest ühiskonnas hirmu väidetega, millel tegelikult ei ole alust. Mul on kahtlus, et nad tegelikult ei ole ka siirad. Mul on kahtlus, et selle kriitika taga on hoopis poliitiline armukadedus. Urmas! (Saalist räägitakse.) Ollakse kade, et ei olda ise valitsuses, et sellist Eesti jaoks kasulikku lahendust ise saada läbi viia. Armukadedus ei ole inimesele hea nõuandja. Armukade inimene hakkab käituma kohatult, ebaratsionaalselt. Alusetut ja ebaõiglast kriitikat näib tagant tõukavat taga ka üks teine tegur, nähtus, mis minule isiklikult on poliitika juures tülgastav. Selleks on küüniline arvestus, et inimeste hirmu poliitvõtetega üles küttes on võimalik lahenduse pakkujat demoniseerida ning iseenda poliitilist toetust kasvatada. Ja selle kõige nimel lähevad käiku pooltõed või lausvaled. Ainult sellepärast, et ühiskonda ehk valijaskonda hirmutada ja alusetult paanikat külvata. No kas tõesti on nii, et mida kehvem, seda parem? Ausalt öeldes hakkab päris tüütuks muutuma. Mulle tõesti ei meeldi see mõnede ametikaaslaste komme kasutada küünilisi hirmutusvõtteid. Mulle meenub, et üks kolleeg siitsamast puldist püüdis mõnda aega tagasi algatada eelnõu, mille eesmärk oli võtta edaspidi valitsuse liikmed valetamise eest vastutusele, viidates, et selline põhimõte näiteks Ameerika Ühendriikides riigivalitsemise korral kehtib. Tookord jäi aga fookusest välja, et see põhimõte laieneb USA-s nii valitsuse liikmetele, riigiametnikele kui ka rahva esindajatele. Pean tunnistama, et mulle isiklikult selline põhimõte tegelikult meeldiks. Meile esitatud eelnõu nägi toona kahetsusväärsel kombel vastutust üksnes ministrite tarvis, mitte aga Riigikogu liikmetele. Minu arvates ei ole see lähenemine aus. Valetamise eest vastutusele võtmine võiks ju tegelikult olla üsna tõhus meede ja aitaks suure tõenäosusega meie kõigi aega ratsionaalselt tõhusamalt kasutada. Erinevalt mõne kolleegi arvamusest, et tänane arutelu siin saalis on olnud sisutühi, leian, et vastupidi, eilne ja tänane debatt on õnneks suures osas olnud siiski sisukas, on olnud põhjalik, kohase informatsiooni saamise tähenduses väärtuslik. Aga algusesse tagasi tulles, tühjaks jäänud vanglatele mõistliku, turvalise ja Eesti jaoks kasuliku rakenduse leidmine on tegelikult ju meie kõigi saavutus. Ma usun, et iga mõistlik inimene saab aru, et ainuke teine võimalus tühjaks jäänud vanglate probleeme lahendada oleks see kulukalt ehitatud eritehnikaga varustatud hoonekompleks Tartus lammutada. Ma tõesti ei usu, et keegi siin saalis seda päriselt teha sooviks. Me ju ei tea kunagi, millal võib Eestil taas rohkem kinnipidamiskohti minna. Praegu on kuritegevuse näitaja kõver otsaga allapoole, aga see võib tõusma hakata, nagu me oleme teiste riikide praktikas näinud. Mõni on avaldanud arvamust, et võiks vangla erastada ja lasta sinna hoopis hotelli rajada. Vabandust! Inimesed, kes sellist asja avalikkusele tõsimeeli räägivad, kas ei saa aru, mida endast vanglahoone tänapäeval kujutab, või eksitavad meie inimesi teadlikult ning küüniliselt. Kokkuvõtvalt, mure võõrvangide vastuvõtmise lahenduse üle on kindlasti mõistetav – on mõistetav! – ning sellesse tuleb kahtlemata suhtuda tähelepanelikult ning hoolsalt. Vanglate ja vangidega seonduv ei ole meeldiv teema ühegi riigi ega rahva jaoks. See küsimus ei ole midagi sellist, millega keegi saaks siin Eestis poliitilist kasu lõigata. Seda enam peaks opositsioon olema tänulik, et keegi teine täna nii võimsalt …….., nende eest selle vastiku töö ära teeb. Meil ei ole pääsu ja mure vajab tegelikult lahendamist. Jokutamine ainult kasvatab rahalist kahju riigi kodaniku rahakotile. Olles isiklikult ka asjaomaste ekspertide ja ametnikega nendes küsimustes küllaldaselt suhelnud, võin siinkohal kinnitada, et mina olen valmis selle kokkuleppe poolt rahuliku südamega hääletama ja ma kutsun Eesti 200 fraktsiooni nimel kõiki häid kolleege sama tegema. Antud kokkuleppe sõlmimine on meie tühjade vanglaruumide probleemile ilmselgelt kõige mõistlikum ja majanduslikult otstarbekam lahendus. Iga taluperemees talitaks sellises olukorras tegelikkusest lähtuvalt. Aitäh ärakuulamast!

Suur tänu teile! Fraktsioonid on kõnelenud, aga õigus osaleda läbirääkimistel on ka ministril. Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Aitäh! Head kolleegid! Ma väga tänan Ando Kivibergi, et ta tõi selle valeväidetega rahva hirmutamise siin väga asjakohaselt esile. Aga tõepoolest, see ei ole õiglane Eesti inimeste suhtes, kui siin valeväiteid esitatakse. Ma võtan need hästi lühidalt veel kord kokku. Turvalisuse kohta kõlas siin opositsiooni poolt valeväiteid. Meil oli nii Politsei- ja Piirivalveametiga kui ka Kaitsepolitseiametiga ühine pressikonverents 9. juunil Siseministeeriumis. PPA ja Kaitsepolitseiamet ei ole ise näinud sellist koormust või probleemi, nagu te siin üritate neile omistada. Organiseeritud kurjategijaid ei tooda, alaealisi ei võeta. Ei ole oluline, kas kohus on otsustanud, et tegemist on organiseeritud kuriteoga. Just sellepärast on lepingus sõnastus, et aluseks võib olla mis tahes julgeolekurisk. Rootsi Säpo on väga tasemel organisatsioon, nii nagu ka Eesti kaitsepolitsei. Seda lahendust on pikalt arutatud, isegi enne Lea Danilson-Järge olid Eesti ja Suurbritannia vahel konsultatsioonid. Ka arstiabi ei jää mitte kuidagi Eesti inimestele vähemaks. Teadustöö tase ülikoolile tõepoolest kasvab ja tekib, sest vanglatöö on täiesti tõenduspõhine. 30,6 miljonit on hinnapõrand kuni 300 kinnipeetavani. Ja maksimaalselt kinnipeetavate arv on 600. Igaks juhuks kinnitan ka selle üle, et ma endiselt ei juhi PPA-d. Ja meil on tõepoolest poliitiliselt väga põhimõtteline eriarvamus EKRE-ga selles, et me ei topi ega hakka ka kunagi toppima inimesi vanglasse ühegi poliitiku arvamuse järgi, vaid üksnes ja ainult kohtuotsusel. Aga kasutan siin võimalust ka praegu, et tänada kõiki neid inimesi Eestis, kes Eesti Vabariiki teenivad vanglateenistuses. Ma tõesti soovin südamest tunnustada ja kiita kõiki inimesi, vaatamata nendele mõnedele arvamustele, mis siin saalis on kõlanud. Meil on üle Eesti väga vaja neid Eesti Vabariigi heaks töötavaid inimesi. Neid on umbes 1200, kelle käe all on umbes 4500 inimest, kelle suhtes kõik teised Eestis on ebaõnnestunud. Lisaks sellele aitavad need umbes 1200 Eesti inimest, kes täna vanglateenistusega on seotud ja seal töötavad, väga tihedalt ka Politsei- ja Piirivalveametit. Meie vanglateenistus on vältimatu ja väga oluline osa kogu Eesti siseturvalisusest. Suur tänu kõikidele inimestele, kes Eesti siseturvalisusesse panustavad! Aitäh!

Läbirääkimiste osa puldist on läbi. Protseduuriliselt, Mart Helme, palun!

Jah, ma tahaksin ära õiendada, et protokolli jõuaks üks valeväide, mis on tulnud siin komisjoni esindaja suust. Nimelt, nagu Jõhvi vangla seisaks tühjana. Ei, Jõhvi vangla ei seisa tühjana. Jõhvi vanglas on küll tühje kohti, aga ta ei seisa tühjana. Ma arvan, et Ida-Virumaalt pärit rahvasaadik, kes meil istub praegu ka juhataja puldis, võib seda kinnitada.

Protseduuriline täpsustus on jah stenogrammis fikseeritud. Vastusõnavõtt, Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Ma kuulasin siin proua justiitsministri sõnavõttu ja juttu hirmutamisest. Vaadake, vägagi tugeva reputatsiooniga ja kogemusega erinevate eluvaldkondade inimesed on võtnud sõna ja oma elukogemuse pinnalt hoiatanud. Rahvusvahelise, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kogemusega politseiohvitser Andres Anvelt – ma arvan, et ta ei tegi seda mitte Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga seotud inimesena, vaid tegelikult erialaprofessionaaliga –, psühhiaater Airi Värnik hoiatab selle eest. Me peame aru saama, et praeguses olukorras ei ole proua justiitsminister suutnud vastata relevantselt isegi niisugustele kvantitatiivsetele küsimustele. Esiteks, kui suur saab olema vangla käive inimeste läbiliikumise mõttes lepingu täitmise ajal? Ja teiseks, kui suur saab olema isikute hulk või nende isikute käive, kes nii-öelda lähedastena hakkavad neid isikuid külastama? Näide, lihtsalt üksiknäide selle endise Jugoslaavia Föderatsiooni Vabariigi presidendi kohta, ma arvan, on irrelevantne kaasus. Teiseks on küsimus selles, et kõige vastutustundetuim on praeguses poliitilises usalduskriisis tekitada olukord, kus täieliku demokraatliku legitiimsuseta valitsus võtab enne valimisi vastu neid otsuseid ja jõustab sellist poliitikat. See, arvestades kujunenud olukorda, ei ole ka aus Rootsi Kuningriigi suhtes. Me peame silmas … Kõige esimesena on mu üleskutse. Kui valitsus nii obsessiivselt seda asja läbi surub, siis pangu see projekt jõustuma pärast valimisi ja las Eesti kodanikud saavad pidada selle mandaadi üle debatti. Teiseks, minimaalselt vajalik on Rootsi Kuningriigi valitsust informeerida, et Eesti parlamendis on sellele valdavat osa, vähemalt tänase ühiskondliku hoiaku järgi, toetust omava parlamendi opositsiooni toetus puudu. Meil ei ole mõtet petta ei iseennast ega ka meie head ja lugupidamist väärivat partnerriiki ja naabrit. Aitäh!

Aitäh! Mart Helme, vastusõnavõtt, palun!

Jaa! Kuna minister süüdistas Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda selles, nagu meie tahaks tänavalt inimesi kokku korjata ja trellide taha panna, siis noh, ma ei tea, see näitab tema täielikku mõtlemisvõimetust ja ka meie sõnavõttude tõlgendamise võimetust. Jutt on olnud nendest inimestest, kes on kord juba süüdi mõistetud ja kes peaksid trellide taga istuma, aga kes kõnnivad mööda meie linnu ja tänavaid ja teid mööda ringi ning saadavad korda uusi kuritegusid, selle asemel, et nad oleksid ühiskonnast isoleeritud, kus nad ei saaks neid kuritegusid sooritada. Sellega tagaks meie riik, Justiitsministeerium sealhulgas, Eesti inimeste turvalisuse. Ja näiteid ei ole siin vaja palju tuua. Needsamad noorukite kohutavad kuriteod, seesama Tartu Tarmo, kes sõitis süütu inimese surnuks ja pussitas oma eksabikaasat – need on ju meie juriidiline praak. Need on need inimesed, kes peaksid istuma trellide taga, aga kes kõnnivad ringi ja saadavad korda uusi kuritegusid. Nii et minister, ärge palun hakake siin poliitilist jura ajama, et me tahame kedagi süütult ja kohtuta trellide taha saata. Ei! Me tahame, et kohtus süüdimõistetud inimesed oleksid trellide taga.

Aitäh! Lauri Läänemets, vastusõnavõtt, palun!

Aitäh! Tõesti, ma selle vastusõnavõtu tahaks teha. Jätkuvalt me ei saa sellega nõus olla, mis meie suunas öeldi. Meie arvates on tegemist väga halva äriplaaniga. Ükski riik, ükski ettevõte selliseid asju ju teha ei tohiks. Ma meenutan jätkuvalt, et kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, siis me tõesti andsime justiitsministrile võimaluse valitsuse otsusega neid asju täpsustada. Esimene kord, kui see valitsusse toodi, ei suudetud mitte ühelegi küsimusele vastust öelda, kui palju kedagi tuleb, mis riigiõigus, seadus kehtib, kõik muud asjad. Sotsiaaldemokraatide jaoks on kogu aeg olnud sellel küsimusel kolm peamist probleemi. Esimene on tervishoid. See vangidelepe tuleb Eesti inimeste tervise arvelt. See tähendab, et meil on väga palju inimesi, kes ei pääse arsti juurde tänu sellele, et meie arstid – küsimus ei ole rahas, küsimus on inimeste puuduses, arstide puuduses – peavad osutama teenust Rootsi riigile. Teine meie probleem on see, et valitsusel või koalitsioonil on imelik nägemus, et me võtame Lõuna-Eesti tööturult ära mitusada inimest, kes on elujõulised, tublid, head, võimekad, ja kuna ettevõtetel on neid inimesi puudus, on keeruline aeg, siis selle vastu valitsus teeb piire rohkem lahti ja toob siia odavat tööjõudu asemele. See on põhimõtteline rändepoliitika või tööjõurände süsteemi muutmine. Ja loomulikult kolmas mure meie jaoks on ikka turvalisus ka. Seda ma toona siseministrina mitmeid kordi rääkisin. Ega justiitsminister võib-olla väga sellest lugu ei pidanud, mida Eesti jõuametid ütlevad. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 682 esimene lugemine lõpetada, kuid on tulnud neli samasisulist ettepanekut Eesti Keskerakonnalt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, Isamaa fraktsioonilt ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, et eelnõu 682 esimesel lugemisel tagasi lükata. Neid ettepanekuid me peame hääletama. Alustame selle ettevalmistamist. Head Riigikogu liikmed! Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 682 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 38 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 19. november kell 17.15.